Ivo Rull: Eestile pole kombeks vaid üks presidendikandidaat
Mart Laar ja Jüri Luik. Mõlemad mehed on meie poliitikas klass omaette. Ning just seepärast mõistavad nad suurepäraselt, et Ilvese vastu presidendiks kandideerimisest ei saaks aru enamik IRLi pikaajalisest valijatest. Mina nende hulgas.
Tunne Kelam ja Peeter Tulviste. On mõlemad juba presidendiks kandideerinud ja omavad kogemust, et otsustaval hetkel võivad just “omad” jätta vajalikud hääled valijakogus kasti poetamata.
Ene Ergma ja Jaak Aaviksoo. On ilmselt mõlemad väga meelitatud sellest, et nende kui võimalike presidendikandidaatide nimedega spekuleeritakse. Paraku jääb Ergmal puudu nii vajalike keelte oskustest (Eesti mainet õõnestab juba niigi umbkeelne keskpanga president!) kui suhtluskultuurist (“idioodid!”). Aaviksoo reljeefsed väljaütlemised on aga tekitanud erinevaid torme nii ametkondades kui meedias.
Juhan Parts ja (Ken-Marti Vaher). Viimane on tegelikult presidendiks kandideerimiseks veel liiga noor (37). Ilmselt nemad ongi laupäevase IRLi volikogu ühed peamised niiditõmbajad. Mõistes isegi, et kuna oma rolli tõsiselt võtvat presidendikandidaati IRLis sel korral pole, siis on vaja president Ilvesega kohtumist pigem koalitsiooni väikevennale tähelepanu tõmbamiseks.
Seega realiseerub meie tänavune presidendidvalimiste eelvoor väga omapäraselt IRLi volikogus. Kus võimalikud Ilvese vastaskandidaadid suure tõenäosusega end juba eos taandavad. Kui läheb nii, siis on võimalik president ära valida augusti lõpus riigikogus. Mis võiks olla haldusreformist ja riigivalitsemise kulude kokkuhoidust jutlustavale IRLile meelepärane lahendus.
Ning tõepoolest oleks vahva, kui Tema Linnapea Opositsioon esitaks president Ilvesele riigikokku ka vastaskandidaadi!
