Ivari Padar: Tööseadus peab tagama turvalisuse

Töösuhted puudutavad peaaegu kõiki meid, kas siis tööandja või töövõtjana. Seepärast on ka arusaadav, miks uus töölepinguseaduse eelnõu on kütnud üles nõnda palju kirgi ja eriarvamusi.

Tegemist on ka teemaga, kus kõige teravamalt avaldub vasak- ja parempoolsete parteide seisukohtade erinevus. Olen aga ka sotsiaaldemokraadina jätkuvalt seda meelt, et tänane töölepinguseadus on vaja üle vaadata ja nüüdisajastada, kuid seda ei tohi teha kiirustades ja eri osapoolte arvamust arvestamata jättes.

Koalitsioonilepingu arutelul veidi rohkem kui aasta tagasi räägiti läbi kõik Eesti elu olulised valdkonnad ning seati uued sihid järgnevaks neljaks aastaks. Muu hulgas lepiti kokku, et võtame vastu uue töölepinguseaduse, mille olulisemad muudatused tehakse koostöös tööturu osapooltega. Seesama koalitsioonileping on ka praegu tänuväärne dokument praegusest töölepinguseaduse vaidlusest väljatulemiseks, pakkudes vastuseisu lahendamiseks mitut võimalust.

Esiteks räägitakse koalitsioonileppes sellisest töölepinguseadusest, mis suurendab Eesti inimeste jõukust. Kuna enamik inimesi on siiski töövõtjad, siis peaks uus töölepinguseadus suurendama ka nende jõukust. Praeguses töölepinguseaduse eelnõus on aga kasusaajateks pigem tööandjad, olgu näiteks kas või koondamishüvitiste kärpimine, töötajate palgatingimuste muutmine ootamatutel majanduslikel põhjustel, töölepingu lõpetamise tähtaja lühendamine jt.

Samuti oleme kokku leppinud, et muudame kohustuslikuks tööandja poolt makstavate ja kinnipeetavate kindlustusmaksete kajastamise töölepingus. Veel räägib koostööleping, et valitsusliidu eesmärk on sotsiaalse turvalisuse suurendamine ühiskonnas. Need on koalitsioonilepinguga antud selged juhised, kuidas ja millises suunas peaks liikuma uue töölepinguseaduse menetlemine. Paraku ei ole nende kokkulepetega eelnõus arvestatud.

Mis läks siis viltu? Sotsiaaldemokraadid ei ole kunagi eitanud vajadust uuendada tööseadusi. Tuginedes koalitsioonilepingule, olime veendunud, et see toimub hea tava kohaselt, kaasates koalitsioonikaaslasi ning sotsiaalpartnereid. Usun, et uue töölepinguseaduse osas oleksime oluliselt kiiremini ja valutumalt edasi jõudnud, kui uut seaduse kontseptsiooni oleks tõsiselt arutatud sotsiaalpartneritega ning valitsuskabinetis. Alles põhimõtteliste kokkulepete saavutamise järel oleks valmis kirjutatud uus seadus.

Praegu on meil seaduse eelnõu, kuid pole põhimõttelisi kokkuleppeid. Nüüd tuleb saavutada kompromiss ning kokku kutsuda töövõtjate ja tööandjate esindajad ning vaielda läbi kõik need teemad, mis puudutavad võimalikke uusi lepingulisi suhteid ja sotsiaaltagatisi. Sotsiaaldemokraadid on kindlad, et töövõtjate riskid ei tohi suureneda ning et töövõtjad ei peaks enda kanda võtma ettevõtlusega seotud riske. Kindlasti tuleks läbi kaaluda võimalused kasutada senisest enam töötuskindlustuse võimalusi ning selle kaudu vähendada tööandja kohustusi. Aga seda ikka koalitsioonilepingu vaimus — suurendades inimeste jõukust ning sotsiaalset turvalisust.

Uue töölepinguseaduse teema on tekitanud poliitilise vastasseisu, kuid ma olen optimist ja usun, et töösuhete reguleerimisel on võimalik saavutada mõistlik lahendus, mis rahuldab nii tööandjaid kui ka töövõtjaid. Oleme ju alles laiapõhjalise arutelu ja reaalsete kokkulepete alguses. Meil on olemas kehtiv töölepinguseadus ning tahe seda muuta. Me muudame seadust täpselt nii palju ja selles suunas, kuidas me suudame kokkuleppele jõuda. Ühegi koalitsioonierakonna soov ei ole teha ju halba seadust ega ka sellist seadust, mis ei vasta ühiskondlikule õigustundele.