Ivar Sikk: Euroraha investeerides tuleb mõelda suurelt

Uuel eurotoetuste perioodil võiks eelkõige mõelda sellele, millised suured reformid selle raha abil saaks Eestis ära teha, et kasu ulatuks koduvallast kaugemale. Vähem tasuks silmas pidada konkreetseid objekte ehk kas mõni hoone saab euroraha toel püsti. Siht on suunata raha inimeste arengule ja targale majanduskasvule, et euroraha kasu oleks laiem ja kestaks kauem.

97 protsenti Eesti elanikest on kursis sellega, et Eesti saab Euroopa Liidust toetust, selgus Faktum & Ariko viimasest uuringust. Toetuste mõju majandusele hindab suurem osa vastanutest läbi aastate positiivseks. Järgmisel seitsmel aastal on Eestil võimalik kasutada ELi struktuuri- ja investeerimistoetusi kokku 4,4 miljardit eurot, sealhulgas struktuuritoetust 3,5 miljardit eurot.

Tasub siiski meeles pidada, et euroraha ei ole igavene ja väheneb märgatavalt, kui me ise jõukamaks saame. Seetõttu peame juba praegu mõtlema väljumistaktika peale ehk vältima toetussõltuvuse tekkimist ja olukorda, kus lähiaastail tehtavad investeeringud hakkavad hiljem üle jõu käima.

Kui siiani oleme euroraha toel korda saanud suure osa riigi baastaristust - lihtsustatult teed, hooned ja torud, siis nüüd on keskmes tark majanduskasv ning inimeste heaolu ja töö- ning elukvaliteedi tõstmine. Eesti suunab euroraha hariduse, tööhõive, majanduse, keskkonna ja energeetika, transpordi ja infotehnoloogia arendamiseks.

Targa majanduskasvu ja heaolu suurenemise eeldus on oskuste poolest sobivad töötajad. Järgmise kümnendi väljakutse ongi seotud vananeva ja väheneva rahvastikuga. Meie tööealiste inimeste oskused  ja õpe võiks paremini vastata tööturu vajadustele, samuti on neist kolmandik kutse- või erialase hariduseta. Seetõttu soovime inimeste oskused ja ettevõtjate vajadused paremini kooskõlla viia.

Eestis langeb igal aastal tööturult välja rohkem inimesi kui sinna siseneb ja nii suureneb pidevalt töötavate inimeste koormus mittetöötavate ülalpidamisel. Seetõttu on ka euroraha fookus suunatud sihtrühmadele, kes praegu ühel või teisel põhjusel tööturul osaleda ei saa. Eesmärk on tõsta tööhõive määr 76%-ni tööealisest elanikkonnast ning arvestades rahvastiku vähenemist, on selle saavutamiseks vaja täiendavalt tööle aidata ligikaudu 43 000 inimest.

Tööturult väljasolijate tagasitoomisega on seotud ka töövõimekindlustuse reform. Praegu on tööhõive kadu ligi 100 000 inimest, kellest kaks kolmandikku ei tööta ja nende hulk kasvab iga kuuga. Pikas perspektiivis ei ole selline skeem jätkusuutlik ning muutub tööturul osalejatele liialt koormavaks. Eurorahaga toetame nende inimeste tööle saamist ja seal püsimist. Reformi tulemusel hoiame kokku ligi 600 miljonit eurot võrreldes tänase süsteemi jätkamise kuludega.

Samuti soovime tõsta kohalike omavalitsuste konkurentsivõimet ja võimekust osutada avalikke teenuseid. See tähendab näiteks seda, et inimene, kes on oma lähedase hooldaja ja seetõttu tööturult kõrvale jäänud, saab kohalikult kogukonnalt piisava toe, et täis- või osalise koormusega tööle naasta.

Jätkub ka ettevõtluse ning teadus- ja arendustegevuse toetamine, kus suur osa rahast suunatakse nutikale spetsialiseerimisele. Tööjõu madal tootlikkus (69% EL keskmisest) ja ettevõtete vähene loodav lisandväärtus (töötlevas tööstuses 51% EL keskmisest) ei võimalda pakkuda Eesti inimestele ELi keskmisel tasemel elatustaset.

Seetõttu toetame ülikoolide ja ettevõtjate koostööd, et arendada tooteid ja teenuseid, millega majandust kasvatada ja mida edukalt piiri tagagi pakkuda. Eesmärk on aastaks 2020 tõsta tootlikkust 80 protsendini ELi keskmisest.  Eestile võiksid edu tuua näiteks ressursitõhusate tehnoloogiate arendamine (innovaatiline ehitus, põlevkivi efektiivsem kasutamine), tervisetehnoloogiad (e-tervis ja biotehnoloogia) ning info ja kommunikatsioonitehnoloogia kasutamine tööstuses ja tarkvaraarenduses.

Riigis tervikuna jätkuvad investeeringuid ka ühistransporti, sest paremad ühendused tõmbekeskustega muudavad ka töökohad ja teenused paremini kättesaadavaks. Oluline on erinevate transpordiliikide omavaheline sidumine, näiteks võimalus istuda ümber rongilt liinibussile ja vastupidi.

Investeeringute tulemusena ootame perioodi lõpuks rongireisijate arvu kahekordistumist. Jätkub ka lairibavõrgu arendamine, et aastaks 2020 oleks iga Eesti inimese jaoks kättesaadava vähemalt 30 Mbp/s kiirusega internet, mis võimaldab ettevõtetel ja avalikul sektoril pakkuda uusi innovaatilisi teenuseid ja parandada nende kättesaadavust.

Euroraha kasutuselevõtu kiirus oleneb suuresti sellest, millal riigid jõuavad kokkuleppele ELi järgmise programmperioodi eelarveraamistikus. Pärast seda saame esitada lõppdokumendid Euroopa Komisjonile kooskõlastamiseks ja esimeste toetusmeetmetega alustada loodetavasti 2014. aasta suvel.