IT-firmad ja riik koostööle!

Mart Laari idee, et Eesti riigi jaoks valmis meisterdatud IT-rakenduste eksportimine väärib firmade ja riigi tõhusamat koostööd, on igati kiiduväärt, kirjutab Webmedia avaliku sektori üksuse juht Andre Krull Äripäevas.

Kodumaisel kapitalil arendatud ID-kaardi süsteem, kodanikuportaal X-tee, interneti teel täidetavad tuludeklaratsioonid ja kõikvõimalikud registrid on vaid mõned kasulikud ja vajalikud lahendused - viimase 10 aasta jooksul on Eestis välja arendatud iga e-arengut alustava riigi infotehnoloogiliste lahenduste stardipakett.

Töökogemus ja väljaõppinud spetsialistid ootavad, et liikuda edasi kõrgemat lisandväärtust loovatele positsioonidele. Ka klientide puudust ei maksa karta.

Alustame loetelu kas või ELiga liituda soovijatest, lõpetades infotehnoloogiliselt vähem arenenud paikadega Aafrikas ja Lähis-Idas. Teadmised ja kogemused, kuidas ja mida juurutada, on siinsetel IT-firmadel olemas. Ekspordiõnnest puuduvad vaid seadusemuudatused, mis Eesti riigi vahenditega juba valmis tehtud lahendusi edasi lubaksid müüa.

Seadusemuudatuse soojendava valguse taustal saaks uue tuule purjedesse pikalt kõneldud ettevõtete ekspordiplaanide turgutamine, mis praeguse majanduskasvu aeglustumise käigus just teravalt riigi huviorbiiti tõusnud on. Lihtsast sammust tõuseks enam tulu kui lennupiletite ja konverentside finantseerimisest otseste eksporditoetustega. Kopsakam maksutulu laekuks riigikassasse ka kasvavatelt IT-ettevõtetelt. Kasu sünniks kõigile. Mida siis teha?

Refereeritud artikli täistekst Äripäev Onlines.