Istumajätmine vajub minevikku
Maimetsa hinnangul on tõenäoline, et istumajäämised lõpevad juba 2005. aasta sügisel.
Ministeeriumi üldharidusosakonna üldkeskhariduse talituse peaeksperdi Liilia Obergi sõnul sündis vastav otsus eelkõige seetõttu, et klassikursuse kordamine ei avalda lapse õpingutes edasijõudmisele positiivset mõju.
Nii näitab Tartu ülikooli Pärnu kolledži sotsiaaltöö korralduse eriala vilistlase Eleri Saare uurimustöö, et 83 protsenti 6.-8. klassi kordajatest on raskustes samade ainetega, mis põhjustasid eelmisel õppeaastal nende istumajäämise.
Uue süsteemi plussidena loetles ministeeriumi töörühm muu hulgas stressivaba õhkkonda, õpihuvi säilimist, uuest klassikollektiivist tingitud kohanemisraskuste ja ebasoodsa imago vältimist, koolikohustuse täitmise paranemist ja majanduslikku kasu.
Miinuspoolele jäid lünkade tekkimine õppetöösse, ühe klassi õpilaste liiga erinev tase, istumajääja konfliktid õpetajate ja kaasõpilastega ning puudulikest hinnetest tingitud väiksem edasiõppimisvõimalus.
Töörühma esialgse kava kohaselt võib õpilast jätta istuma vaid esimesse klassi, hiljem ei tohi kaheline tunnistus edasiviimisel takistuseks saada.
Samas nõuab planeeritav seadusemuudatus, et koolides oleks olemas võimalus hättajäänud õpilast näiteks koduõppe, pikapäevarühma, tugiõpetaja või individuaalse õppekavaga järele aidata.
Kui õpilane lõpetab üheksanda klassi mitterahuldavate hinnetega, on tal kava kohaselt võimalik jätkata õpinguid niinimetatud lisa-aastal, et seniseid lünki hariduses tasaseks siluda. Samuti võib kõne alla tulla võimalus astuda kutseõppeasutusse põhiharidust omandamata.
Igal õppeaastal jääb Eestis klassikursust kordama umbes 5000 last, mis tähendab riigile lisakulu vähemalt 40 miljonit krooni aastas. Mullu jäi istuma 4671 õpilast, kõige suurem on nende osakaal üheksandas klassis.
