Kui sul on endal palavik, su pea valutab ja on suurest nohust paks ning köhid iga paari minuti järel, mida sina teed? Poed kodus järjest sügavamale teki alla, magad ja tahad ainult vaikust. Igasugune heli, rääkimata lärmist, on häiriv.

Uudis sulle — su laps mõtleb samamoodi. Tal on palaviku, nohu ja köhaga täpselt sama halb olla!!! Ta ei taha olla lasteaias, kus on veel 22 last. Näed ju ise, mis seal pisikeses rühmaruumis toimub. Nad on seal ninapidi koos, ruumi omaette olemiseks seal ei ole ja vaene väike lapseke, kes end hästi ei tunne, ei saa kuskil rahulikult pikutada, magamisest rääkimata.

Miks sa teed talle nii?

Esiteks on mul südamest kahju neist pisikestest õnnetutest tattninadest, kes mulle rühma ukselt hallide ja vesiste silmadega otsa vaatavad. Neil on õhtuks nii paha, et suudavad ainult vaikselt haliseda ja pisaraid valada. Ainus, mida neil vaja on, on emme, aga emme toob rohtudest täis tuubitud mudilase täpselt kl 7.30 rühma ja tuleb täpselt siis järele, kui kasvataja on ust lukku keeramas, ekl u kl 18.30 paiku. Ilmatult pikk päev ühe väikese tõbise mudilase jaoks ebamugavas kohas.

Teiseks on mul kahju oma lapsest ja iseendast. Selle pärast, et mingid vanemad oma eluga hakkama ei saa, peab minu laps kannatama ja tõbiselt rühmakaaslaselt pisikuid külge korjama. Ja mina pean hoolduslehe võtma, tööaega ja raha kaotama selle pärast. Jumala närvi ajab!!!

Seaduseandjad, tehke ükskord midagi, et vanemad saaksid aru — haige lapse koht on kodus, mitte seltskonnas ja need vanemad, kes oma tõbise mudilase rühma viivad, saaksid karistada!

LOE LISAKS: