Isamaa ja Res Publica Liidu valimiskava: ajame Eesti asja Euroopas!

 (6)
iRL andis valimisnimekirja üle
Foto: Martin Dremljuga

IRL seisab nii kodumaal kui ka Euroopa Parlamendis euroopaliku Eesti eest, kus on vähem korruptsiooni ja kõrgem elatustase.

  • Me toetame tugevaid Eesti peresid, kus kasvab rohkem lapsi ja paremaid koole.
  • Me seisame selle eest, et Eesti inimesed saaksid Euroopas teiste Euroopa kodanikega võrdsetel tingimustel töötada, õppida ja reisida.
  • Me toetame tasakaalus eelarvet, sest see hoiab meie majanduse tugeva.
  • Me seisame korruptsiooni vastu Eestis ja Euroopa Liidus, sest vähem korruptsiooni tähendab suuremat majanduskasvu ja kõrgemat elatustaset.

IRL seisab vastu igasugusele survele - tulgu see Venemaa või mõne muu jõu poolt, kes soovib piirata Eesti vabadust ja viia Eestit Euroopast eemale. Me seisame vastu Keskerakonna katsetele tõugata Eestit Venemaa mõjusfääri.

IRL ajab Eesti asja - see tähendab vähem korruptsiooni, paremat elatustaset ning vaba ja iseseisvat, euroopalikku Eestit!

1.      Vähem korruptsiooni

Me seisame korruptsiooni vastu Eestis ja Euroopa Liidus, sest vähem korruptsiooni tähendab suuremat majanduskasvu ja kõrgemat elatustaset.

Korruptsioon on Eesti ja Euroopa jõukuse kasvu üks peamisi pidureid. Me peame oluliseks, et kogu Euroopas aetaks asju ausalt ja läbipaistvalt ning peetaks kinni kokkulepitud reeglitest. Korruptiivne juhtimine ei tohi olla Euroopas võimalik.

Seotud lood:

Me näeme, et Euroopa rahanduskriisi üks põhjusi on olnud Euroopa Komisjoni suutmatus kutsuda korrale liikmesriikide korruptiivseid liidreid, kes ühtseid reegleid eirates on valetanud ja kasutanud ära teiste liikmesriikide ja investorite usaldust ning võtnud üha uusi laene.

Euroopa Komisjoni tellitud värske uuringu kohaselt on korruptsioon finantskriisist räsitud Euroopas süvenenud. See läheb Euroopa majandusele aastas maksma ligikaudu 120 miljardit eurot kaotatud maksutulude, vähenenud majandusaktiivsuse ja ärajäänud välisinvesteeringute tõttu.

Ukraina sündmused näitavad meile, et korruptsioon on ka julgeolekuoht. Meie saadikud Euroopa Parlamendis tegutsevad selle nimel, et Euroopa Liit nõuaks ausaid mängureegleid ja korruptiivse tegevuse ranget karistamist. Euroopa Liit peab otsustavalt seisma vastu korruptiivsetele liidritele ka väljaspool Euroopa Liitu.

IRL peab oluliseks...

  • uute Euroopa reeglite kehtestamist, mis reguleerivad ettevõtjate, ametnike ja poliitikute kontakte, huvide konflikte ja vastutust;
  • Euroopa Komisjoni võitlust liikmesriikides kehtestatud eeskirjade vastu, mis kaitsevad ebaausalt kodumaiseid ettevõtteid, takistades ühisturu toimimist ning kaupade ja teenuste vaba liikumist;
  • ELi riigihanke-eeskirjade ülevaatamist;
  • Euroopa Pettustevastasele Ametile (OLAF) piisavate ressursside eraldamist korruptsiooni- ja pettuste vastaseks võitluseks ning Euroopa Komisjoni tuge liikmesriikide korruptsioonivastastele ametkondadele;
  • selgete korruptsioonivastaste reeglite kehtestamist ja nende hoolikat järgimist kõigis Euroopa Liiduga liituda soovivates riikides.
  • et liikmesriikide parlamentides võetakse vastu ja rakendatakse käitumiskoodeksid.

2.      Vähem bürokraatiat

Euroopa Liidu eeskirjade lihtsustamine on olnud uue ühtekuuluvuspoliitika olulisemaid nõudeid. Lihtsamad reeglid on kergemini mõistetavad, tugevdavad õiguskindlust, ennetavad Euroopa Liidu rahade väärkasutamist ja vähendavad bürokraatiat.

IRL peab oluliseks...

  • parandada ja lihtsustada Euroopa Liidu toetustega seotud eeskirju, et tagada raha eesmärgipärane investeerimine;
  • ühtlustada Euroopa Liidu toetusfondide reegleid, et taotlemine oleks ühtlasem ja arusaadavam;
  • tekitada rohkem paindlikkust ühtekuuluvuspoliitika programmidesse, et liikmesriikide objektide rahastamist oleks lihtsam kombineerida Euroopa Liidu toetusmeetmetega;
  • ratsionaliseerida Euroopa Liidu fondide vahendite kontrollimist ja projektide juhtimist reguleerivaid sätteid selliselt, et väiksema vahendite väärkasutamise riski puhul võib kontrollimise ulatust vähendada nii liikmesriigi kui ka Euroopa Komisjoni tasandil;
  • lihtsustada toetussummade kättesaamise mehhanisme ja aruandlust, et vähendada taotlejate halduskoormust;
  • juurutada elektroonilist projektitaotlemist olemasolevate avalike registrite kaudu, et vähendada taotluste järelkontrolli ja hoida kokku administratiivset ressursi;
  • lihtsustada ja soodustada liikmesriikide koostööd piiriüleste projektide realiseerimisel;
  • e-kaubandusega seonduva bürokraatia vähendamist.

3.      Ettevõtlus ja tasuvamad töökohad

Nii Eestis kui ka Euroopas on keskne küsimus, kuidas luua tasuvaid töökohti ja tagada suuremaid sissetulekuid. Me ei saa tõsta käsukorras inimeste sissetulekuid, kuid saame luua soodsama ettevõtluskeskkonna. Tugev ja heal järjel Euroopa majandusruum on üks julgeoleku eeldusi ja ka seetõttu on see meie jaoks tähtis poliitiline eesmärk.

Euroopa Liidus peab olema ettevõtluseks loodud avatud, tõhus ja piiranguteta ühtne turg. Peame soodustama ja kaitsma vaba konkurentsi ja arendama ettevõtlusvaimu, mis on tasuvamate töökohtade eelduseks.

IRL peab oluliseks...

  • Euroopa Liidu liikmesriikides leviva protektsionismi vähendamist. Turgude sulgemine ei ole lahendus Euroopa majandusprobleemidele, vaid see halvendab pikaajalist konkurentsivõimet. Kaubavahetuse soodustamiseks on tähtis kõrvaldada liikmesriikide omavahelised nähtamatud turutõkked. Eesti ettevõtete ekspordi kasvatamine on meie majanduskasvu nurgakivi.
  • Euroopa Liidu teenuste direktiivi täielikku elluviimist. Euroopa Komisjon peab kaardistama probleemid, mis praegu takistavad piiriüleste teenuste osutamist, ja pakkuma lahendusi;
  • tihedat koostööd Eesti ettevõtlusühendustega, et tagada ettevõtjate huvide kaitse ja eestkoste Euroopa Liidus ja teistel turgudel;
  • käibemaksu põhimõtete ühtlustamist, mis aitab üle saada liikmesriikide maksusüsteemide vastakatest nõuetest;
  • ühisturu reeglite jõustamist ka internetipõhises kaubanduses. Tahame kõrvaldada päritoluriigi ja kohaletoimetamise aadressiga seonduvad diskrimineerivad turutõkked;
  • Eesti ettevõtete jõudmist rahvusvahelise väärtusahela tippu. Majanduskasv peab põhinema uutel teadmistel ja oskustel. Seetõttu toetame teadmistepõhiseid arendusprojekte, soovi tegeleda ettevõtlusega, rahvusvahelisi koostööprojekte, ausat võistlust ja madalaid makse;
  • rohkemate investeeringute tegemist erasektorisse. Tahame luua Eestis ja Euroopas sobiliku investeerimiskeskkonna, et tõusta kriisieelsest tasemest kõrgemale;
  • suuremaid rahastamisvõimalusi innovatiivsetele väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele, et nad saaksid arendada uue generatsiooni majandusmudeleid. Digitaalne turumajandus mängib olulist rolli Euroopa tulevikus.

IRL on valitsusliidu liikmena seisnud selle eest, et aastatel 2014-2020 investeeritakse 445 miljonit eurot Euroopa Liidu vahendeid järgmiste eesmärkide saavutamiseks:

-          Eesti ettevõtted on konkurentsivõimelised globaalsetes kasvualades: koostöö arendamine, nõudluspoole poliitikad, start-up programmid.

-          Eesti elanikud on ettevõtlikud ja ettevõtted ambitsioonikad: ettevõtlusteadlikkuse kasvatamine, ettevõtluskeskkonna arendamine.

-          Eesti ettevõtted toodavad efektiivselt ja ressursisäästlikult kõrge lisandväärtusega tooteid ja teenuseid.

-          Eesti ettevõtluskeskkond on maailmas konkurentsivõimeline: kapitalile juurdepääs, välisinvesteeringute kaasamine, loomemajanduse arendamine.

-          Koostöö parandamine ettevõtjate ning ettevõtjate ja teadusasutuste vahel.

-          Eesti teadus- ja arendustegevuse rahvusvahelise konkurentsivõime suurendamine ja osalemine Euroopa teadusalgatustes.

-          Teadus- ja arendustegevuse süsteemi kohaliku sotsiaal-majandusliku mõju suurendamine ja nutikas spetsialiseerumine.

3.1 Ühisturg

Meie eesmärgiks on töötav ühisturg, milleks on vajalik, et teenuste, kaupade ja tööjõu liikumine toimuks võimalikult vabalt. Valdkonnad, millele peaks esmajärjekorras tähelepanu pöörama, on tervis, eraturvateenused, sotsiaalteenused, pangandus- ja sideteenused.

Teenused hõlmavad enam kui 2/3 töökohtadest Euroopas ja 2/3 Euroopa Liidu sisemajanduse koguproduktist. Samas moodustavad piiriülesed teenused vaid 1/5 ELi-sisesest kaubandusest.

IRL peab oluliseks...

  • teenuste direktiivi kohaldamisala laiendamist mitmesse valdkonda (nt tervis­hoiuteenused, hasartmängud, turvateenuste osutamine jne), mille puhul on olemas ettevõtjate huvi nii ettevõtete teises liikmesriigis asutamise kui ka piiriüleste teenuste osutamise vastu;
  • põh­jendamatute piirangute kaotamist tervishoiuteenuste vabalt liikumiselt ning patsientide ja avalikkuse igakülgset teavitamist piiriüleste tervishoiuteenuste teemal. Piiriüleste tervishoiuteenuste osutamise ja patsientide liikuvuse soodus­tamiseks tuleb arendada riikidevahelise digitaalse andmevahetuse võimeku­st;
  • Euroopa Liidu e-tervise süsteemide standardite ja e-autentimise ühtlustamist, et saavutada e-tervise süsteemide koostalitlusvõime;
  • turulepääsu tõkete eemaldamist. Toetame põhimõtet, et kui ettevõtja on kvalifitsee­ritud teatud tegevusalal kodumaal, laieneb tunnustus automaatselt ka teistesse ELi liikmesriikidesse.

IRL on valitsusliidu liikmena seisnud selle eest, et aastatel 2014-2020 investeeritakse 310 miljonit eurot Euroopa Liidu vahendeid järgmiste eesmärkide saavutamiseks:

-          Töötamist toetavad hoolekandemeetmed.

-          Madala kvalifikatsiooniga inimeste hõive tõstmine.

-          Töövõimekindlustuse skeemi loomine ja juurutamine.

-          Tööturuteenused noorte tööpuuduse ennetamiseks ja vähendamiseks.

-          Hoolekandetaristu arendamine, keskkonna kohandamine puuetega inimeste vajadustele vastavaks.

3.2 Rahanduspoliitika

IRL seisab tugeva euro ja konservatiivse eelarvepoliitika eest.

IRL peab oluliseks...

  • seista tasakaalus eelarvete eest Eestis ja Euroopas, sest tasakaal tagab majanduskasvu, inimeste säästude säilimise ja kindlustunde tuleviku ees. IRL on vastu laenamisel põhinevale eelarvepoliitikale ja mõtteviisile, mille eesmärk on võlakoorma vähendamine inflatsioonilise rahapoliitika kaudu;
  • et eelarvepoliitiliste otsuste eest lasub vastutus igal liikmesriigil, kuid Euroopa Komisjon peab otsustavalt kasutama talle kriisi ajal antud sekkumisvolitusi, kui mõne liikmesriigi eelarvepoliitilised otsused seavad ohtu ühisraha stabiilsuse;
  • konkurentsivõimelist pangandussektorit, mis on toeks Euroopa ja Eesti majandusele ning mille tugevuse aluseks on piisav kapitaliseeritus ja omanike vastutus oma otsuste eest, mitte vastutuse panemine maksumaksjatele. Selleks toetame ELi pangandusliidu otsuste kiiret rakendamist;
  • paindlikku ja vähebürokraatlikku Euroopa eelarvet, mis aitab tõsta Eesti inimeste elukvaliteeti ja toob Eestisse uusi töökohti. 2020+ Euroopa Liidu eelarvet kujundades lähtume vajadusest vähendada Eesti sõltuvust Euroopa vahenditest. Me soovime rohkem vahendeid suunata tegevustesse, mis parandavad Eesti konkurentsivõimet, toomata Eestile kaasa täiendavaid kulusid tulevikus.

3.3 Ettevõtlust soodustavad regulatsioonid

IRL peab oluliseks...

  • et Euroopa maksusüsteemid ei piira vaba ettevõtlust ega koorma ettevõtteid bürokraatia ja kõrgete maksumääradega. Me seisame selle eest, et Eesti ettevõte saaks Euroopas vabalt tegutseda;
  • et Euroopa Liidus ei kehtestata tsentraalselt maksusüsteemi. Liikmesriikidel peab olema õigus ise otsustada oma maksusüsteemi üle;
  • ettevõtluskeskkonna jätkuvat lihtsustamist, siseturu reeglite ühtlustamist ning ELi õigu­sest tuleneva halduskoormuse vähendamist;
  • et Euroo­pa ühtne lepinguõigus aitaks tõhusalt kaasa piirideta siseturu heale toimimisele, mistõttu peame vajalikuks Euroopa lepinguõiguse tu­giraamistiku loomist. See lihtsustab piiriülest äritegevust ja kauplemist nii ettevõtjate omavahelistes suhetes kui ka ettevõtjate ja tarbijate vahel, vähendab tehingukulusid ning suurendab nii kauplejate kui ka tarbija­te õiguskindlust.

3.4 Teadus ja arendustegevus ettevõtluses

Üleminek teaduspõhisele majandusele, hariduse ja tööturu vastavusse viimine, investeeringud teadusuuringutesse ja innovatsiooni tõstavad Euroopa Liidu konkurentsivõimet ja loovad tasuvamaid töökohti.

IRL peab oluliseks...

  • Euroopa Liidu eesmärki suunata 3% SKPst teadus- ja arendustegevusse, et tõsta Euroopa konkurentsivõimet maailmas. Selleks on vaja rohkemate investeeringute toomist teadus- ja arendustegevusse. Riigipoolsed investeeringud julgustavad ja toovad kaasa täiendavalt ka erasektori (nt riskikapitali) investeeringuid;
  • alustavate innovaatiliste ettevõtete (start-up'id) toetamist. Selleks on oluline, et ELi struktuuritoetusi taotlenud ettevõtted ei peaks kulutama ressursse bürokraatiale;
  • luua soodustavad tingimused alustavate innovaatiliste ettevõtetele ligipääsuks riskikapitalile. Seejuures vajavad avaliku sektori tuge regioonid, kus riskikapitaliturud on alles lapsekingades;
  • toimivat Euroopa Liidu patendisüsteemi, mis vähendab intellektuaalomandi kaitsega seotud kulusid ning oleks rahaliselt jõukohane ka väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele.

3.5 Digitaalne Euroopa

Digitaalse info üha suurem tarbimine eeldab muudatusi nende valdkondade regulatsioonis, et ettevõtetel oleks võimalik oma teenustega kiiremini ka väiksematele turgudele tulla, tarbijatel teoseid legaalselt tarbida ja autoritel tasu saada.

IRL peab oluliseks...

  • et e-haldust kasutataks liikmesriikides rohkem. Euroopas tuleb luua ühtne digitaalne turg, kus kodanikud ja et­tevõtjad saavad kasutada teenuseid elektroonselt kõigis liikmes­riikides. Hinnanguliselt suurendaks see ELi SKPd 4% võrra ning tooks kaasa 30000 uue töökoha loomise aastas;
  • et Eesti oleks Euroopa-ülese digitaalse identifitseerimise süsteemi käivitamise eestvedajaks. Meie poliitika eesmärk on ELi regulatsiooni loomine e-autentimise vallas ning digiallkirjade piiriülese toimimise tagamine praktikas. Enamikus liikmesriikides on autentimise ja digiallkirjastamise küsimused küll lahendatud, aga tagada tuleb ka nende süsteemide üleeuroopali­ne koostalitlusvõime;
  • e-kaubandusega seonduva bürokraatia vähendamist.

3.6 Transpordiühendused, sh Rail Baltic

IRL peab oluliseks...

  • et Eestil oleksid Euroopaga kiired, mugavad ja taskukohased ühendused. Toetame Rail Balticu rajamist;
  • Rail Balticu trassi rajamisega kaasnevate kulude kompenseerimist maaomanikele;
  • võimalust Euroopa Liidus teatavatel tingimustel toetada lennuühendusi liikmesriigi pealinna ja olulisemate Euroopa sihtkohtade vahel. Lennuühendustel on oluline tähtsus majandusarengus, investeeringute toomisel ja seega ka töökohtade tekkimisel. Tuleks selgelt määratleda liikmesriikide lennuühenduste miinimumstandard (nt et igast pealinnast peab olema otseühendus 10 teise riigi pealinna ja kui ei ole, on riigil õigus nendel liinidel lendamist toetada).

IRL on valitsusliidu liikmena seisnud selle eest, et aastatel 2014-2020 investeeritakse rohkem kui 2 miljardi euro ulatuses Euroopa Liidu vahendeid järgmiste eesmärkide saavutamisse:

-          Teedevõrgu arendamine, teede seisukorra parandamine ning liiklusohutuse suurendamine.

-          Üleriigiliste ühistranspordiühenduste arendamine.

-          Regionaalsete ühistranspordiühenduste arendamine.

-          Ühistranspordi sidumine teiste transpordiliikidega ja ligipääsu parandamine.

-          Lennuühenduste arendamine.

-          Laevaühenduste arendamine.

-          Kaubaveoks vajaliku taristu arendamine.

4.      Energiapoliitika

IRL pooldab Euroopa Liidus mitmekesist energiavarustatust ja suuremat energiatõhusust. Ühtse energiaturu loomiseks ja energia tarnekindluse tagamiseks on möödapääsmatu jätkuv energiaühenduste rajamine.

            IRL peab oluliseks...

  • Euroopa Liidu koostööd maagaasi ostmiseks Gazpromilt. Energia sisseostmisel kolmandatest riikidest tuleb läbi rääkida hinnapoliitika, mis ei diskrimineeri ühte või teist liikmesriiki. Maagaasi sisseostuhinnad erinevad ELi liikmesriikide vahel ligikaudu kolmandiku võrra ning Balti riikide jaoks on maagaasi hind kõrgem kui mitmele teisele Euroopa riigile. Toetame Euroopa Komisjoni jõupingutusi Gazpromi diskrimineeriva poliitikaga võitlemisel;
  • Eestisse veeldatud maagaasi terminali rajamist. Enne alternatiivse gaasiallika teket ei saa energiajulgeolekut kahjustamata suurendada gaasi osakaalu Eesti energiatarbimises. Veeldatud maagaasi terminali ehitamisele peab eelnema gaasi ülekandevõrgu omandiline eraldamine, nagu seda tehti elektri põhi- ja jaotusvõrguga;
  • Euroopa Liidu tõukefondide energiasäästumeetmeid elamufondi renoveerimiseks, sh soojapidavuse parandamiseks ja passiivmajade rajamiseks;
  • Baltikumi energiaühenduste lõimimist naabritega, et vähendada sõltuvust Venemaast. Energiajulgeoleku seisukohalt on oluline seejuures Eesti, Läti ja Leedu elektrivõrgu lahtisidumine Loode-Venemaa elektrisüsteemist ja liitumine Kesk-Euroopa elektrisüsteemiga;
  • Euroopa olemasolevate energiaressursside aktiivsemat kasutust, et vähendada välist energiasõltuvust ja mitmekesistada energiaportfelli;
  • ELi eeskirjade väljatöötamist viisil, mis võimaldaks Eestis moderniseerimisel oleva põlevkivitööstuse arengut ja aitaks tagada meie energiajulgeolekut. Põlevkivi peab jätkuvalt olema võimalik kasutada nii elektri kui ka õli tootmiseks;
  • ELi 20% energiasäästu eesmärgi säilitamist mittesiduvana.

Säästva ja tõhusa energiamajanduse arengu valdkonnas on IRL valitsusliidu liikmena seisnud selle eest, et aastatel 2014-2020 investeeritakse 230 miljonit eurot Euroopa Liidu vahendeid järgmiste eesmärkide saavutamisse:

-          Hoonete energiatõhususe suurendamine investeeringute, energiasäästlike lahenduste kasutamise suurendamise ja teadlikkuse tõstmise kaudu.

-          Alternatiivsete kütuste (biogaas) kasutuselevõtu suurendamine transpordis.

-          Efektiivne soojusenergia tootmine ja ülekanne. Energiavarustuse efektiivsuse tõstmine kaugküttesektori korrastamise kaudu.

-          Energiasäästu ja taastuvenergia osakaalu suurendamine.

5.      Euroopa Liidu tulevik

Euroopa Liidul peab olema voli olla tänasest märksa jõulisem seal, kus sellest on Euroopa rahvastele kasu. Samas peab EL täielikult hoiduma sekkumast seal, kus tema sekkumist tarvis ei ole.

       IRL peab oluliseks...

  • ELi jäämist riikide ühenduseks, mitte muutumist liitriigiks. Samas peab jätkuma ka suveräänsuse ühendamine ja jagamine teatud valdkondades. Euroopa riigid on ajalooliselt rahvusriigid, mille identiteet jääb sõltumata ELi arengusuunast tugevamaks kui ELi identiteet tervikuna;
  • ELi liikmesriikide tihedamat koostööd, paremat koordineeritust ja eeskirjade ühtlustamist sellistes võtmevaldkondades nagu välispoliitika, ühtne julgeoleku- ja kaitsepoliitika, ühtne energiapoliitika, Euroopat ühendavate transporditrasside väljaarendamine, teenuste turg, riigirahanduse korrashoid, pangandus. Samas peab IRL tähtsaks lähimuspõhimõtte jõulisemat ja selgemat rakendamist;
  • Euroopa Liidu liikmesriikide eelarvete tasakaalu ja ülemäärase võlakoormuse vältimist;
  • ELi teenistujate tasustamisel kasutatavate koefitsientide muutmist selliselt, et ka Euroopa äärealadel Euroopa institutsioonide poolt loodavatel töökohtadel töötamine oleks tasu poolest motiveeriv. Tahame, et Eestis oleks rohkem ELi asutusi;
  • Euroopa Parlamendi pendeldamise lõpetamist Strasbourgi ja Brüsseli vahel;
  • Eesti õnnestumist ELi eesistujana 2018. aastal. Selleks on vaja igakülgseid ettevalmistusi, silmas pidades ka asjaolu, et meie eesistumise ajal algavad järgmise eelarveperioodi (2021-2027) läbirääkimised;
  • maapõuevarade, õhuruumi ja akvatooriumi kuulumist liikmesriikidele;
  • lähimuspõhimõtte ranget järgimist. Kuna komisjon püüab pidevalt oma pädevust laiendada ja liikmesriikide pädevust vähendada, siis Euroopa Kohtus peaks lähimuspõhimõtte jälgimist laiendama;
  • et Euroopa Kohtust ei kujuneks ülemkohus, kõrgeim apellatsioonikohus, vaid tema mandaat peab piirduma üksnes Euroopa Liidu institutsioonide vastu suunatud kaebuste ja liikmesriikidevaheliste vaidlusküsimustega, samuti liikmesriigi ja ELi pädevusvaidlustega;
  • Euroopa Ülemkogu nõupidamiste taastamist liikmesriikides;
  • Euroopa Parlamendi (751) koosseisu vähendamist ja selle asemel senati ehk teise koja loomist. Senatisse kuuluks igast liikmesriigist võrdselt 4 senaatorit. Senaatorid valivad riikide parlamendid - legitiimsuse ülekanne.

6.      Haridus ja noored

Noortel on täna ja tulevikus otsustav roll Euroopa Liidu ja selle kodanike ees seisvate sotsiaal-majanduslike, demograafiliste, kultuuri- ja keskkonnaalaste probleemide lahendamisel ja võimaluste ärakasutamisel.

Haridussüsteemide rahvusvaheline konkurentsivõime tagab Eesti ja Euroopa konkurentsivõime ka üleilmastumise protsessis ja kahaneva rahvastiku tingimustes. Selleks on vaja moderniseerida hariduskorraldust ja suurendada Euroopa-ülest koostööd ja akadeemilist vahetust.

Euroopa Liidus peab olema kaitstud rahvuskeelne haridus. Eesti rahvusliku haridussüsteemi arendamine peab kindlustama meie positsiooni maailma edukamate haridusriikide hulgas.

     IRL peab oluliseks...                    

  • igale lapsele eakohase alushariduse tagamist ja Eesti põhihariduse püsimist maailma tipptasemel. Selleks tuleb toetada kodulähedast põhikooli ja tagada õpetajaile väärikas staatus ühiskonnas;
  • liigipääsu kvaliteetsele ja valikuterohkele kesk- ja kutseharidusele kõigis maakondades. Selleks tuleb jätkata koolivõrgu korrastamise ja riigigümnaasiumide loomisega;
  • kaasavat haridust ja põhimõtet, et kedagi ei jäeta maha. Kõigile tuleb tagada võimetekohane üldharidus ja eriti kutsealane ettevalmistus;
  • Eesti õpetajate parimat ettevalmistust ja pidevat ligipääsu täiendõppele. Toetame õpetajate motivatsiooni kaasa minna haridusuuendusega vastamaks tänapäeva väljakutsetele;
  • noorte head ettevalmistust tööellu astumiseks. Selleks on vaja toetada kutseõppe kvaliteedi tõstmist ja mainekujundust, Eesti noorte osalemist Euroopa kutseõppe projektides ning praktiseerimisvõimalusi Eestis ja Euroopas;
  • ülikoolide ja kõrgkoolide tugevuste väljaarendamist, silmas pidades konkurente Läänemere ääres ja kaugemal Euroopas. Noortele tuleb tagada tööturu ootustele vastav haridus;
  • tänapäevase õpikäsitluse kujundamist Eesti koolis ja ühiskonnas. Selle käsitluse keskmes on elukestva õppe printsiip ja digimaailma poolt avardatud üleilmne õpikeskkond.

Eesti hariduselu arendamise valdkonnas on IRL valitsusliidu liikmena seisnud selle eest, et aastatel 2014-2020 investeeritakse 684 miljonit eurot Euroopa Liidu vahendeid järgmiste eesmärkide saavutamiseks:

  • Koolivõrgu korrastamiseks vajalike koolimajade renoveerimine, vajadusel uute (riigi)gümnaasiumihoonete ehitamine või tühjaks jäänud koolimajadele uue funktsiooni leidmine. Hariduslike erivajadustega laste koolitustingimuste parandamine.
  • Eesmärk on koostada ja tuua kasutusse e-õppematerjalid, mida õpilased ja õpetajad vajavad ja usaldavad. Luuakse e-õppeks vajalik taristu, sh Euroopa-üleses koostöös.
  • Loome üleriigilise tugivõrgustiku, et tagada kõigile noortele kvaliteetne karjääri- ja õppenõustamine. Igas maakonnas on tugev õppenõustamiskeskus, kust saab tellida kõrgel tasemel tugiteenuseid (logopeediline abi, sotsiaalpedagoogi ja koolipsühholoogi nõuanded, karjäärinõustamine).
  • Suurendame oluliselt teadlaste järelkasvu ja edendame doktoriõpet. Tõukefondide rahaga toetatakse teadlaste liikuvust ning Eesti teadlaste osalemist Euroopa teadusalgatustes. Jätkub teaduse tippkeskuste tegevuse toetamine ja riikliku tähtsusega teaduse infrastruktuuri arendamine.
  • Toetame ja kaasajastame üldharidus- ja kutsekoolide õpetajate ettevalmistust ja täiendkoolitust. Kavandame riikliku koolitussüsteemi rõhuasetusega haridusuuendust toetava koolikultuuri kujundamisele ja hariduse kvaliteedi tagamisele.
  • Käivitame madala kvalifikatsiooniga töötajate koolitusprogrammi ja toetame täiskasvanute tagasipöördumist haridussüsteemi, et jätkata poolelijäänud tasemehariduse omandamist.
  • Kasvatame töökohapõhise õppekohtade arvu, et pakkuda paindlikke võimalusi tööelu ja hariduse omandamise ühitamiseks. Toetame kutsehariduse kvaliteedi kindlustamist ja hindamist ning käivitame tööturu seire- ja prognoosisüsteemi.
  • Kavandame sihtprogrammid mitteõppivate ja mittetöötavate noorte arvu vähendamiseks. Noortekeskused ja -organisatsioonid kaasavad noori ühiskondlikku ellu ja pakuvad mitteformaalset haridust. Seeläbi suureneb noorte valmisolek astuda iseseisvasse ellu.
  • Teadus- ja arendustegevuse vallas suurendame nutika spetsialiseerumise kaudu kasvuvaldkondade konkurentsivõimet, käivitame riiklikud teadus- ja arendusprogrammid riigile olulistes valdkondades ning arendame keskset poliitikaseiret, analüüsivõimekust ja infosüsteeme.
  • Lõpetame kõrghariduse taristu väljaarendamise.

7.      Kaitse- ja julgeolekupoliitika

IRL on veendunud, et Euroopa Liidu kaitse- ja julgeolekukoostöö on Eestile oluline, kuna riigi julgeoleku tagamine eeldab mitmekesise turvavõrgustiku väljaarendamist. ELi partnerlus mitmekesistab vahendeid, mida Eesti saab julgeoleku tagamiseks kasutada. Lisaks NATO kollektiivkaitsele ja kahepoolsele koostööle Eesti strateegiliste partneritega on Euroopa Liidu ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika elluviimine oluline osa turvavõrgustikust.

IRL peab oluliseks...

  • ELi kaitsekoostöö nähtavust Eestis ja Läänemere regioonis laiemalt. See tõstab Eesti usaldusväärsust ja mainet koostööpartnerina. Eesti osaleb Balti ja Põhjala kaitsekoostöös ning panustab Euroopa Liidu lahingugruppides. Toetame lahingugruppide kasutamist Euroopa Liidu sõjalistel missioonidel;
  • Euroopa Liidu ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika elluviimist ja arendamist järgmiselt:

-          EL on võimeline juhtima ja korraldama ühiseid operatsioone, võimaldades NATO-l keskenduda kollektiivkaitse ülesannetele. Eesti panustab ELi sõjalistesse operatsioonidesse, toetades seeläbi Eesti jaoks strateegiliselt olulist valdkonda;

-          ELi liikmesriigid teevad kaitsekoostööd ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika raamistikus, mis annab võimaluse efektiivseks ressursikasutuseks ja võimearenduseks. Eesti toetab koostööd sõjaliste võimete arendamisel, sest see võimaldab ELi riikidel vahendeid tõhusamalt kasutada ning tagada koostalitlusvõime;

-          EL arendab küberkaitset ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika raamistikus võrdselt kübertegevusega sisejulgeoleku, kriitilise infrastruktuuri kaitsemise, sellega seonduvate õigusküsimuste ja küberkuritegevuse vastase võitluse valdkondades. Toetame küberkompetentsi jagamist ELi partnerite, naabrite ja abi-sihtriikidega ning nende tegevuste integreerimist ELi programmidesse;

  • et Euroopa Liitu kuuluvad Põhjala riigid ühinevad NATOga ja nende riikide kaitsekulutused moodustavad minimaalselt 2% SKPst.

8.           Kultuur, elukeskkond ja kodanike Euroopa

8.1    Kultuur

IRLi kultuuripoliitika lähtub põhiseaduslikust sihist tagada eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimine läbi aegade.

IRL peab oluliseks...

  • tutvustada Eesti ainulaadset rahva- ja kõrgkultuuri kõikjal maailmas, olles eeskujulikuks euroopalikuks näiteks, kuidas väike rahvusriik suudab globaliseeruvas maailmas säilitada omanäolise, innovatiivse ja areneva kultuuriruumi

-          Selleks algatab IRL tegevused, mis on suunatud Eesti Instituudi rolli tugevdamisse ning vajaminevate vahendite suurendamisse, et neid sihte saavutada. Teiseks algatame EL eelarve kultuuriosa rahastamise ümbervaatamisele, mis annaks väiksematele liikmesriikidele proportsionaalselt suuremaid eeliseid euroopaliku kultuuripärandi mitmekesisuse tutvustamisel 

  • Euroopa Kultuuripealinnade mõtte ajakohastamist

-          Selleks algatab IRL tegevused, mis on suunatud ideele valida EL kultuuripealinnadeks keskusi riikides, mis ei ole EL liikmed, kuid asuvad Euroopa naabruses, näiteks Minsk, Thbilisi, Kiiev, Chişinău  jne. Kultuuripoliitika, mis on EL piiride ülene, aitab paremini mõtestada Euroopa ühist kultuuriruumi ning tutvustada euroopalikke väärtusi neis riikides.

  • EL liikmesriikide ja piiriüleste kultuurikontaktide soodustamist ja rahastamist EL eelarvest

-          Selleks algatab IRL tegevused, mis on suunatud EL eelarve prioriteetide otsustava ümberhindamisega selles valdkonnas. Seisame selle eest, et rahastataks õiglaselt ja vääriliselt loovisikute ja            ettevõtjate ühistööd, ühtsete infoprogrammide loomist haridus- ja kultuuriinstitutsioonidele, autoriõiguste kaitsmise üheseltmõistetavust ja ühtlustamist, loomemajanduse arengu soodustamist ning materiaalsete kultuuriväärtuste säilitamist ja kaitset. 

IRL on valitsusliidu liikmena seisnud selle eest, et aastatel 2014-2020 investeeritakse 20 miljonit eurot Euroopa Liidu vahendeid arhitektuuri, audiovisuaalvaldkonda, disaini, etenduskunstidesse, meelelahutustarkvarasse, kirjastamisse, kunsti, muusikasse, kultuuripärandisse ja toidukultuuri.

8.2 Elukeskkond                                                                  

Elukeskkond on meie kõigi ühine kodu, milles peegelduvad Euroopa väärtused. Elukeskkond toetab ja loob ühiskonnas väärtusi. IRLi jaoks on euroopalikeks väärtusteks avatus, inimsõbralikkus ja ettevõtlikkus. Sarnaselt looduskeskkonnale on ehitatud keskkond Euroopa rikkuseks ja konkurentsieeliseks maailmas, mida tuleb kasutada säästlikult ja arendada jätkusuutlikult.

IRL peab oluliseks...

  • püüelda elukeskkonna arendamisel kvaliteedi ja inimsõbralikkuse poole. Kvaliteetse ehitatud keskkonnaolulisteks elementideks on terviklik avalik ruum, hoitud ja väärtustatud kultuuripärand, loodushoid, koha omapära ning kõrge arhitektuurse- ja tehnilise kvaliteediga ehitised;
  • lähtuda avaliku ruumi kujundamisel inimmõõtmest ja luua elukeskkonda, mis on kasutajasõbralik lastele, peredele, väärikas eas kodanikele ja ka erivajadustega inimestele. IRL usub, et kvaliteetne inimsõbralik elukeskkond on nii investeeringute, kui õnnelike kodanike eelduseks. Euroopa vajab maailma majandusarengus konkurentsivõime säilitamiseks parimaid talente. Nii investorite kui oma ala spetsialistide jaoks on otsuseid langetades oluline Euroopa elukeskkonna kvaliteet. IRL usub, et Euroopas elukeskkonnal on olemas potentsiaal olla ka Euroopa majanduse mootoriks;
  • et Euroopa, mis on tänaseks autostumise kõrghetke läbinud, püüdleks suurema jätkusuutlikkuse poole, kus oleks sobiv keskkond kergliikluseks ja jalgsikäimiseks. IRL panustab erinevate transpordiliikide tasakaalustatud arengusse, keskkonnasäästlike, tarkade linnade ja tehnoloogiate arendamisse;
  • elukeskkonna ja inimeste tervise seisukohast linnade liikuvuse parendamist. Tervikliku avaliku ruumiall mõistame linnalises keskkonnas eelkõige mugavat ja jalgsikäidavat kergliiklust. Euroopalik elukeskkond ühendab integreeritud ühistranspordisüsteemi ja sidusate kergliiklusteede kaudu elanike kodud kõikvõimalike sihtpunktidega (töökohad, vaba-aja veetmise kohad nii sise- kui väliruumis, avalikud teenused jne);
  • elukeskkonna turvalisust ja ruumilist identiteeti.

IRL on valitsusliidu liikmena seisnud selle eest, et aastatel 2014-2020 investeeritakse 90 miljonit eurot Euroopa Liidu vahendeid linnaliste piirkondade jätkusuutliku arengusse

8.2 Kodanike Euroopa

Me toetame demokraatliku ning avatud ühiskonna arenemist ja kindlustamist. Seisame selle eest, et Euroopa Liidus muutuksid poliitilised protsessid avatumaks ja nendesse kaasatakse rohkem kodanikke.

IRL peab oluliseks...

  • et Euroopa Liidus kasvaks kodanike osalus poliitilistes protsessides. Kodanikel ja vabaühendustel peab olema võimalus osaleda nendes otsustusprotsessides, mis nende elu mõjutavad;
  • tagada kodanikele võrdne juurdepääs poliitilistesse otsustusprotsessidesse. Poliitilised ja demokraaltikud protsessid peavad arenema koos ühiskonnaga, poliitikud peavad soodustama poliitiliste otsustusprotsessides võimalikult laia ja avatud arutelu.

9.      Põllumajandus, keskkond ja kalandus

IRL toetab konkurentsivõimelise, jätkusuutliku ja keskkonnasõbraliku Euroopa toidutootmise ja põllumajanduse arendamist. Põllumajandustootmi­ne vajab uute tehnoloogiate arendamist ja raken­damist. Tähtis on suunata nii Eesti kui ka ELi teadusrahasid teaduspõhise ja innovaatilise põllumajanduse ning kohaliku ja tervisliku toidu tootmise arendamisse. Eesti jaoks on olulisel kohal keskkonnahoid ja säästlikkus.

IRL peab oluliseks ...

  • põllumajandussektori konkurentsitingimuste ja põllumajandustoetuste võrdsustamist ning suuremat turule orienteeritust;
  • ühise põllumajanduspoliitika raames antavate arengu- ja investeeringute toetuste suurenemist otsetoetuste arvelt;
  • teadus- ja arendustegevust ning innovatsiooni Euroopa Liidu põllumajanduse konkurentsivõime parandamisel. Leiame, et suuremat tähelepanu ja rahastamist vajab sordi- ja tõuaretus;
  • seni kehtinud turukorraldusmeetmete säilitamist ja ajakohastamist ning riskijuhtimissüsteemi rakendamist. Oleme seisukohal, et turukorraldusmeetmeid tuleb rakendada vaid erakorraliste turutõrgete ja asjaolude korral turgude tasakaalustamiseks. Turukorraldusmeetmed ei tohi mõjutada põllumajandus­tootjate tootmisotsuseid ja seetõttu peaks neid rakendama ühetaoliselt.
  • Eesti toidu ja Eesti köögi ning regionaalsete eripäraste toiduainete väiketootmist ja turustamist;
  • kalavarude kui olulise loodusressursi kest­likku majandamist. Kalanduspoliitikas tuleb liikuda kalava­rude maksimaalse kestliku saagikuse tasemeni, pidades silmas pikaajalisi eesmärke ja kalavarude säilimist tulevikus. Peale selle on Eesti jaoks oluline rannapiirkonna eristaatuse säilimine ja tootjaorganisatsioonide arendamine;
  • kalanduse tea­dus- ja arendustegevuse suuremat rahastamist, et arendada Euroopa Liidus välja konkurent­sivõimeline ja kestlik kalakasvatussektor. Rohkem raha tuleb suunata ka kalavarude ja nende elupaikade taastamisse, et tagada kalavarude hea seisund;
  • keskkonnasäästlikku tootmist ja keskkonnakoormuse vähendamist. Toetame puhtas looduses suure turuväärtusega mahepõllumajandustoodangu tootmist ja töötlemist;
  • jäätmete käsitlemist ressursina - jäätmetekke vähendamine, jäätmetes sisalduva materjali ringlussevõtt või muu taaskasutamine tagab ressursitõhusa majanduse;
  • Euroopa Liidu eesmärki tagada puhtam välisõhk. Välisõhu kvaliteedi parandamiseks tuleb uuendada energeetikas ja tööstuses kasutatavaid tehnoloogiaid. Seisame selle eest, et säiliks tasakaal majanduse arengu ja loo­duskeskkonna vahel;

10.  Siseturvalisus ja immigratsioonipoliitika

Euroopa Liidu kodanike jaoks on julgeolek üks peamisi prioriteete. Euroopa areneb pidevas muutuste keerises, kus arenevad ka meid ümbritsevad ohud ja probleemid, mis on paljuski piiriülesed. Praegu Euroopa ees seisvad põhilised kuritegevusega seotud riskid ja ohud on terrorism, raske ja organiseeritud kuritegevus, inimkaubandus, alaealiste seksuaalne ärakasutamine ja lapsporno, majanduskuriteod ja korruptsioon. Mitte ükski liikmesriik ei suuda neile üksinda vastu seista.

Esilekerkivate riskide leevendamisel ja Euroopa turvalisuse suurendamisel on palju saavutatud, kuid otsustavamalt on vaja edasi tegutseda. Selleks peame seisma riikide partnerlussuhete eest, sest Euroopa Liidu sisejulgeolek ei ole saavutatav ülejäänud maailmast isoleerituna. Seega peame oluliseks suurendada sisejulgeolekuga seotud järgmiste eesmärkide kaudu:

IRL peab oluliseks...

  • Rahvusvaheliste kuritegelike võrgustike tõkestamist

-          Selleks et likvideerida kuritegelike võrgustike finantsstiimul, tuleb senisest enam tugevdada Euroopa Liidu õigust kriminaaltulu konfiskeerimise valdkonnas, eelkõige lubamaks rohkem kolmandate isikute vara konfiskeerimist ja ka tsiviilõiguslikku konfiskeerimist ning konfiskeerimiskorralduste vastastikust tunnustamist liikmesriikide vahel.

-          Selleks et tõkestada kuritegelikel võrgustikel korruptsiooni abil investeerimast seaduslikku majandusse, on oluline kindel poliitiline tahe võidelda korruptsiooni kõikide avaldumisvormide vastu.

-          Selleks et rahvusvahelisi kuritegelikke võrgustikke kindlaks teha ja nende tegevust tõkestada, on vaja liikmesriikide õiguskaitse- ja kohtuasutusi kaasavaid ühisoperatsioone.

  • Terrorismi ärahoidmist

-          Selleks et kaitsta Euroopa Liidu elanikkonda, tuleb suuremat rõhku panna ohtude ja riskide pidevale hindamisele, võttes arvesse arengut julgeolekualase teadustöö ja tehnoloogia valdkonnas.

-          Selleks et takistada terroristide juurdepääsu rahastamisele ning jälitada nende tehinguid, tuleb senisest rohkem pöörata tähelepanu haldusmeetmete rakendamisele, mis käsitlevad varade külmutamist terrorismi ja sellega seonduva tegevuse ärahoidmiseks.

-          Selleks et hoida ära terroristide värbamisi, tuleb liikmesriikidel teha senisest tihedamat koostööd kõige enam mõjutatud kogukondadega ning töötada välja kohalikud kogukonnapõhised lähenemisviisid ja ennetuspoliitika.

  • Euroopa muutmist kriisidele ja katastroofidele vastupanuvõimelisemaks

-          Selleks et pikaajaliste kriiside ja katastroofide ohjamine oleks tulemuslikum ja ühtsem, peab Euroopa Liidu reaktsioon olema senisest solidaarsem ning ennetustöö ja valmisolek vastutustundlikum.

  • Euroopa piiride turvalisust

-          Selleks et hallata paremini Euroopa Liidu rändevoogusid ja kuritegudevastast võitlust, peame tõhusamalt kasutama selleks loodud uusi piirikontrolli tehnoloogiaid ning tugevdama kootööd liikmesriikide vahel.

-          Selleks et kiirendada piiriületamisi ning pakkuda tuge politsei- ja piirivalveasutustele kontrollide läbiviimisel ja rikkujate tuvastamisel, toetab IRL koos liitlastega igati Euroopa Komisjoni esitatud nn e-piiride paketti, mis seisneb Euroopa-ülese sisenemis- ja väljumisregistri loomises ning registreeritud reisijate programmi kasutuselevõtmises.

  • Immigratsioonipoliitikat

-          Selleks on meie rändepoliitika keskseks põhimõtteks olla avatud välismaalastele, kes aitavad kasvatada meie majandust. Soodustame ennekõike haritud tööjõu saabumist, kellest on meie tööturul kõige suurem puudus ning keda ettevõtjad vajavad.

-          Selleks toetame haridusrännet. Teadmispõhise ühiskonna kujundamine vajab kõrgelt haritud töötajaid. Selleks tuleb lihtsustada välismaiste õppijate ja teadlaste siia tulemist, et soosida meie haridus- ja teadusmaastiku rahvusvahelistumist ja jätkusuutlikkust.

-          Selleks tuleb hoida ära soovimatu sisseränne ja elamislubade väärkasutus ning tagada turvalisus ja riigi julgeolek.

11.  Sotsiaalpoliitika

11.1 Tööturg ja sotsiaalne kaitse

IRL lähtub põhimõttest, et tööturu regulatsioonid ja kogu sotsiaalsüsteem, sh sotsiaaltoetused ja ümberõppeprogrammid, peavad olema kujundatud nii, et iga töövõimeline inimene leiaks rakenduse tööturul ja töötuks jäämise korral jõuaks võimalikult kiiresti tööturule tagasi.

IRL peab oluliseks...

  • seista selle eest, et Eesti inimestel oleks Euroopas teiste eurooplastega võrdsed võimalused tööd teha kõikjal Euroopa Liidus ning nende õigused oleksid kaitstud;
  • seista vastu sammudele, mis piiravad tööjõu vaba liikumist Euroopa Liidus;
  • töötada selle nimel, et Eesti inimestele teistes liikmesriikides laienevad sotsiaalsed tagatised oleksid võimalikult head, kuid me ei nõustu ettepanekutega, mis seavad oluliselt ohtu meie inimeste töökohad Eestis;
  • ühtlustada sotsiaalkindlustussüsteemid nii, et need ei oleks takistuseks tööjõu vabale liikumisele, kuid samas ei tekitaks Eestile kohustusi, mida me kanda ei suuda;
  • paremaid lastehoiuvõimalusi. Soovime kasutada Euroopa tõukefondide vahendeid paindlike lastehoiuteenuste kättesaadavuse suurendamiseks ja lasteaiakohtade loomiseks Eestis, et parandada ühtlasi ka võimalusi ühitada pere- ja tööelu.

11.2 Tervishoid

IRL toetab põhimõtet, et inimeste tervist tuleb kaitsta Euroopa Liidu kõigi poliitikavaldkondade raames. Euroopa Komisjon peab tegema koostööd ELi liikmesriikidega rahvatervise parandamiseks ja haiguste ennetamiseks ning kõrvaldama füüsilist ja vaimset tervist ohustavad allikad.

IRL peab oluliseks...

  • jõupingutusi, mida liikmesriigid teevad oma tervishoiusüsteemide tõhustamiseks, et tagada nende suutlikkus osutada kvaliteetseid tervishoiuteenuseid kõigile oma kodanikele praegu ja tulevikus;
  • terviseteenuste ja nendega seotud teenuste ja oskusteabe piiriülest liikumist ning seda toetavaid infotehnoloogilisi lahendusi ja kokkuleppeid nii, et see aitab luua töökohti Eestis, tagab Eesti meditsiinisüsteemi parema jätkusuutlikkuse ja paremad teenused ka Eesti inimestele;
  • riikidevahelist koostööd innovaatiliste ja jätkusuutlike lahenduste leidmiseks, mis aitavad suurendada kõigi ELi kodanike juurdepääsu parematele ja ohutumatele tervishoiuteenustele;
  • leida ja rakendada innovaatilisi lahendusi tervishoiusüsteemide kvaliteedi, tõhususe ja jätkusuutlikkuse parandamiseks, rõhutades inimkapitali tähtsust ja heade tavade vahetamise olulisust;
  • Euroopa ühiseid pingutusi paremate ja tõenduspõhisemate meetodite leidmisel rahvatervise parandamiseks;
  • paremat valmisolekut ja kooskõlastatud tegevust tervisega seotud hädaolukordades, et kaitsta Euroopa kodanikke piiriüleste terviseohtude eest;
  • tarbekaupade tervisriskide jätkuvat seiret ja tarbijate teavitamist;
  • Eesti inimeste paremat informeerimist nende õigustest teiste liikmesriikide tervishoiusüsteemide kasutamisel, kui nad töötavad, õpivad või reisivad teistes liikmesriikides;
  • Euroopa tõukefondide panust ka Eesti perearstikeskuste võrgu, haiglavõrgu ja eakate hoolekandeteenuste arendamisel.

Eesti tööturu ja sotsiaalse turvalisuse arendamiseks on IRL koalitsioonierakonnana otsustanud aastatel 2014-2020 panustada Euroopa Liidu vahendeid rohkem kui 310  000 000 euro ulatuses, sh järgmised meetmed:

-          Töötamist toetavad hoolekandemeetmed.

-          Madala kvalifikatsiooniga inimeste hõive tõstmine.

-          Töövõimekindlustuse skeemi loomine ja juurutamine.

-          Tööturuteenused noorte tööpuuduse ennetamiseks ja vähendamiseks.

-          Hoolekandetaristu arendamine, keskkonna kohandamine puuetega inimeste vajadustele vastavaks.

12.   Välispoliitika

IRL lähtub Euroopa välispoliitika kujundamisel Eesti rahvuslike huvide ja Euroopa ühishuvide ühendamise printsiibist. Meie eesmärk on Euroopa Liidu ja välispoliitiliste suhete kaudu tagada Eesti riigi suveräänsus ning elukeskkonna ja elujärje vaba areng.

Euroopa Liidu välispoliitika peab töötama selle nimel, et kogu Euroopas aetaks asju ausate ja selgete mängureeglite alusel. Selleks peab Euroopa mängu panema oma majandusliku jõu ja olema ka moraalseks eeskujuks riikidele, kes otsivad teed demokraatia ja parema elujärje poole.

IRL peab oluliseks...

  • et Euroopa Liit lähtuks väärtuspõhisest välispoliitikast, mille märksõnadeks on demokraata ja inimõigused. Kui inimõigusi rikutakse, siis sekkub Euroopa Liit jõuliselt, st kehtestab majandussanktsioone ja vajadusel kasutab sõjalist jõudu;
  • seista vastu korruptiivsetele liidritele ka väljaspool Euroopa Liitu.
  • Euroopa Liidu ja NATO efektiivselt toimivat ning liikmesriikide ühishuve kaitsevat poliitikat. Eesti tegevus peab olema suunatud selle eesmärgi saavutamisele ning tugevdamisele;
  • tugevdada koostööd kõigis valdkondades, sh Balti riike ja Põhjamaid ühendavas Baltoskandias, millel on eeldused kujunega majanduse ja innovatsiooni tõmbekeskuseks.
  • pöörata jätkuvalt erilist tähelepanu demokraatia ja turumajanduse toetamisele nn üleminekuriikides, sealhulgas Euroopa Liidu laienemisprotsessi ja partnerlusprogrammide raames;
  • toetada Euroopa Liidu edasist laienemist eeldusel, et kandidaatriigid täidavad Kopenhaageni kriteeriume. Lääne-Balkan on Euroopa Liidu tagahoov ja selle stabiliseerimine ning lõimimine Euroopaga on ainuüksi eurooplaste ülesanne;
  • toetada igati Euroopa Liidu naabruspoliitikat ja eriti idapartnerlust. Ka idapartneritel peab olema võimalus ELiga liituda, kui nad seda soovivad ja nõuded täidavad. Toetame Ukraina, Moldova ja Gruusiaga vabakaubandus- ja assotsieerimis­lepingute sõlmimist;
  • et ELi esindamine rahvusvaheliselt on ühtne. Eesti huvides on maailmapoliitika küsimustes tugev ja ühtne Euroopa;
  • panustada järjekindlalt Euroopa välisteenistuse aren­damisse. Meie eesmärk on tõhusam konsulaarkoostöö liikmesriikide vahel, et ELi välisteenistus pakuks tulevikus konsulaarabi ja -kaitset kõigile ELi kodanikele;
  • liikmesriikide võimalust kuuluda iseseisvalt rahvusvahelistesse organisatsioonidesse ja omada diplomaatilisi suhteid kolmandate riikidega. Liikmesriikidel peab olema õigus sõlmida kahepoolseid lepinguid kolmandate riikidega küsimustes, mis on antud ELi ainupädevusse.

12.1 Ameerika Ühendriigid

IRL toetab senisest tihedamat koostööd Ameerika Ühendriikidega julgeoleku- ja kaubanduse valdkonnas.

IRL peab oluliseks...

  • Euroopa Liidu ja USA kaubanduskokkulepet, mis hõlmab poolt kogu maailma kaubandusest ja kujundab maailma standardeid aastakümneteks. IRL toetab laiaulatusliku kokkuleppe sõlmimist. Selleks on vajalik standardite ja kvaliteedinõuete ühtlustamine;
  • Euroopa Liidu ja USA koostöö peab olema tõhusam ka arenguabi riikide suhtes ning julgeoleku- ja kaitseküsimustes.

12.2 Aasia

            IRL peab oluliseks...

  • Euroopa Liidu ühist Aasia-strateegiat;
  • Euroopa Liidu ja Hiina Rahvavabariigi vahelist dialoogi inimõiguste teemal. Euroopa Liit on seadnud oma deklaratsioonis eesmärgiks Hiina toetamise üleminekul avatud, õigusriigil põhinevale ning inimõigusi austavale ühiskonnale;
  • tihedamaid majandus- ja kaubandussuhteid Euroopa ja Aasia vahel. Eesti jaoks on olulised järgmised valdkonnad ja eesmärgid:

-          Turism. Aastaks 2025 on Eesti Põhjamaade turismi sõlmpunkt, mida külastab ligikaudu 100 000 Aasia turisti.

-          Eksport. ELi ja Aasia ning Vaikse-Ookeani riikide tihedamal majanduspartnerlusel on positiivne mõju ka Eesti ettevõtete ekspordile. Eesmärgiks on, et Eesti ettevõtete eksport Aasia turgudele kahekordistuks võrreldes 2011. aastaga.

-          Välisinvesteeringud. Aastaks 2025 on Eesti Aasia ettevõtete üheks väravaks Euroopa Liidu turule.

12.3 Venemaa

Euroopa Liit peab lähtuma Venemaaga suheldes väärtuspõhisest poliitikast -inimõigustest, õigusriiklusest ja naaberriikide suveräänsusest.

IRL peab oluliseks...

  • et Venemaa ei viiks ellu oma „lähivälismaa" poliitilist doktriini ega sekkuks iseseisvate riikide juhtimisse;
  • et Venemaa ei sekkuks Euroopa Liidu idapartnerluse poliitikasse;
  • et Euroopa Liit kaitseb suhetes Venemaaga kõigi liikmesriikide majanduslikke ja kaubanduslikke huve. Komisjon aitab liikmesriike kaubandusvaidlustes Venemaaga;
  • et ELi ja Venemaa lepingus on prioriteediks kaubandussuhted ja ühtne energiapoliitika;
  • et edasiminek viisalihtsustuse teel on võimalik ainult siis, kui täidetakse Euroopa Liidu ja Venemaa poolt kokkulepitud nõudeid;
  • et Euroopa Liidu Venemaa-suunaline poliitika oleks ühtne, mitte killustatud.