Iraak — põllumajanduse ja kirjasõna sünnikoht

 (42)

Iraak on tsivilisatsiooni üks hälle ning väidetavalt põllumajanduse, õlle ja kirjasõna sünnikoht. Iraagile kuuluvad ka maailma suuruselt teised naftamaardlad.

1932. aastal Briti võimu alt iseseisvunud Iraagil on selja taga pikk ajalugu konfliktidest naabrite ja kogu maailmaga.

Iraagi-Iraani sõjas aastail 1980-1988 sai surma sadu tuhandeid inimesi. Tegemist oli Lähis-Ida ühe pikima ja veriseima konfliktiga.

1979. aastal võimule tulnud Saddam Hussein suutis üle elada nii Pärsia lahe sõja 1991. aastal kui ši-iitide ja kurdide ülestõusud, mis järgnesid Kuveidi invasioonile.

Iraak, keda USA ja Suurbritannia süüdistavad keelatud massihävitusrelvade varjamises, seisab nüüd silmitsi kolmanda suure sõjaga.

FAKTID IRAAGI KOHTA:

RAHVASTIK:

Iraagi rahvaarv on 24 miljonit. Enamus elanikkonnast räägib araabia keelt, mis on ametlikuks riigikeeleks. Kurdid, kes moodustavad umbes 16 protsenti elanikkonnast, elavad riigi kirdeosas.

RELIGIOON:

Domineerib islam. Šiiamoslemid moodustavad enamuse, kuid riiki on traditsiooniliselt valitsenud sunniidid.

PINDALA:

434.924 ruutkilomeetrit.

NAABRID:

Iraan idas, Saudi Araabia ja Kuveit lõunas, Jordaania ja Süüria läänes ja Türgi põhjas. Iraagil on ka väike rannariba Pärsia lahe ääres.

PEALINN:

Bagdad, kus elab umbes viis miljonit inimest.

VALUUTA:

dinaar.

RELVAJÕUD:

armee — 350.000 meest, 2.600 tanki; õhujõud — 20.000 meest, 316 lahinglennukit; merevägi — 2.000 meest, kuus patrull- ja rannavalvelaeva, kuus miinitraalerit; õhutõrje — 17.000 meest; paramilitaarsed jõud — 15.000 sisevägede sõdurit, 9.000 piirivalvurit, 18.000-20.000 Saddami eriüksuslast.

MAJANDUS:

Nafta — Iraagi naftavarud ulatuvad 112 miljardi barrelini, jäädes alla ainult Saudi Araabiale. Teised tööstusharud on kaevandustegevus, gaasi tootmine, ehitus, kalandus, metsandus ja põllumajandus.

Sisemajanduse kogutoodang (SKT) — 11,5 miljardit dollarit 1996. aastal, mis on 15 protsenti vähem kui 1995. aastal. 1985. aastal oli SKT 46,8 miljardit dollarit. Iraagi välisvõlg oli 1989. aasta keskel oli 65 miljardit dollarit.

Kaubandus — Iraagi kaubandusülejääk oli 1987. aastal 1,6 miljardit dollarit. 1996. aastal oli see 300 miljonit dollarit.

AJALUGU

Praegune Iraak oli koduks paljudele iidsetele impeeriumidele. Sumerid, kes olid tuntud kirjutamise ja õllepruulimise leiutamisega ning põllumajandusega, valitsesid alates 4.000 aastast e.m.a. enne, kui babüloonlased, assüürlased, pärslased ja araablased jätsid oma jälje.

Türgi Osmani impeerium võttis piirkonna oma valitsemise alla 16. sajandil ja valitses kuni Esimese maailmasõjani, millele järgnes Suurbritannia ülemvõim.

Iraak saavutas iseseisvuse 1932. aastal. Rahvuslikult meelestatud ohvitserid haarasid võimu 1958. aastal, likvideerides monarhia. Sunniidide kontrolli all olev Baath partei tuli võimule 1968. aasta riigipöördega. Saddam Hussein, kes oli varem Revolutsioonilise Väejuhatuse Nõukogu asepresident, sai 1979. aastal presidendiks.

Iraak ründas Iraani 1980. aastal. Esimene Pärsia lahe sõda lõppes 1988. aastal relvarahuga.

Iraak hõivas Kuveidi 1990. aastal, süüdistades seda väikeriiki oma naftavarude varguses. ÜRO kehtestas Iraagi suhtes kaubandussanktsioonid. USA juhitud liitlasväed tõrjusid Iraagi üksused 1991. aastal teises Pärsia lahe sõjas Kuveidist välja.

ÜRO Julgeolekunõukogu nõudis Iraagilt kõikide massihävitusrelvade likvideerimist ning saatis riiki relvastusinspektorid. Iraak jätkas 1996. aastal naftaeksporti nn nafta-toidu-eest programmi raames. ÜRO relvainspektorid lahkusid Iraagist 1998. aastal viidates Bagadadi vähesele koostöövalmidusele.

USA president George W. Bush nimetas 2002. aastal Iraaki kurjuse telje riigiks, mis töötab välja massihävitusrelvi. Sama aasta novembris andis ÜRO Julgeolekunõukogu Iraagile viimase võimaluse desarmeeruda, hoiatades vastasel juhul tõsiste tagajärgedega. Iraak lubas relvastusinspektorid uuesti riiki, esitamata mingeid tingimusi.

Diplomaatilised vaidlused Iraagi teemal lõhestasid 2003. aastal ÜRO Julgeolekunõukogu. USA ja Suurbritannia süüdistasid Saddam Husseini massihävitusrelvade varjamises ning esitasid ultimaatumi desarmeerumiseks, ähvardades Iraaki sõjaga. Iraak eitab keelatud relvade olemasolu.