IP-aadresside tuvastamine ei tähenda Suurt Venda
Siseministeerium kinnitab, et IP-aadresside taga peituvate inimesteni jõudmise lihtsustamine on korrakaitsjatel olnud arutusel juba alates eelmisest aastast. Seoses Norra sündmustega on siseministeerium käinud välja kava kaotada kohustus IP-aadressi omaniku leidmiseks kohtult luba küsida, kirjutab Eesti Päevaleht.
E-riigi akadeemia asutaja Ivar Tallo sõnul vajab süsteem muutmist, kuna hetkel võtab interneti kurikaelte IP-aadresside ja isikute kindlakstegemine liiga kaua aega.
„Samal ajal kui politsei tahab teada, kellele telefon kuulub, ei pea nad midagi erilist tegema," märkis Tallo. Ka IT-spetsialist Tõnu Samuel nõustus, et seadusemuudatus säästaks hulgaliselt politseinike aega. Paberite täitmise asemel saaksid nad teha oma tööd tõhusamalt ja kiiremini. „Ma ei leia, et kellegi privaatsus sellega ohtu satub. Kui midagi varjata pole, siis pole ka ohtu," ütles Samuel.
Alles arutatakse
Siseminister Ken-Marti Vaher tõdes, et praegu veel konkreetsest seaduseelnõust rääkida ei saa ning tegemist on vaid ametnike ja ekspertide poolt välja käidud ideega. "Arutelud on alles alanud. Pole üldse kin del, et sellest saab seaduseelnõu. Seda otsust pole langetatud ja seda saab teha koostöös teiste ministeeriumidega," nentis Vaher. Ta rõhutas, et selliste muudatuste puhul tuleb esmalt leida tasakaal kuritegude vastu võitlemise ja inimeste vabaduste vahel.
Vaher kinnitas, et juhul kui ideest peaks saama seadus, siis pole ta nõus sellega, et seadust hakatakse kasutama inimeste sõnavabaduse piiramiseks. „See on täiesti välistatud," vastas Vaher küsimusele, kas kavandatav seaduseelnõu näeb ette ka inimeste arvamusavalduste jälgimist ja uurimist internetiavarustes. "Rääkida mingitest selgetest riivetest vabade inimeste mõtlemisruumile, siis ma täiesti välistan sellise lähenemise."
Tallo sõnul ei kujuta siseministeeriumi poolt soovitatud seadusemuudatus endast ohtu, sest IP-aadress pole seotud konkreetse inimese, vaid hoopis masinaga, seega ei puuduta see ka andmekaitse valdkonda. Seda, et kuriteo on pannud toime konkreetne isik, peavad korrakaitsjad ikka tõestama. "Kui ei tõestata, siis visatakse see juhtum välja," kinnitas Tallo.
