Vaata Maailma Sihtasutuse juhataja Alar Ehandi sõnul on kaardile kantud ligi 300 AIP’d , mis paiknevad peaaegu igas suuremas asulas üle Eesti. “Veebipõhine AIP’de kaart aitab igaühel leida talle sobivaima koha ligipääsuks Internetile, mida on mugav kasutada just Eestis ringi reisides,” märkis Ehandi.

Kaardile on kantud ka väikesed, 1-3 arvutiga internetipunktid ning objektide arv kaardil kasvab iga nädalaga. Eraldi märgistusega on tähistatud need Interneti-punktid, kus arvuti kasutamise eest tuleb maksta väikest tasu.

Regio projektijuhi Riho Plado sõnul kasutatakse internetipunktide asukohtade näitamiseks Regio VeebiKaardi tehnoloogiat ning detailset Eesti aluskaarti mõõtkavas 1 : 100 000 (linnades 1 : 25 000). Internetipunkte saab otsida nii asulapõhisest otsingumootorist kui otse kaardilt, rääkis Plado

Peale Internetis oleva kaardi saab infot AIP’de asukoha kohta ka Vaata Maailma Sihtasutuse kodulehelt www.vaatamaailma.ee. Inimesed, kellel ligipääs Internetile on raskendatud, saavad Hansapanga kontoritest küsida voldikut selle maakonna AIP’de nimekirjaga. Sellised voldikud saavad peatselt olema ka osades Esmofoni ja Halloo poodides ning Eesti Ühispanga kontorites.

Viimase poole aastaga on Vaata Maailma Sihtasutus Hansapanga, Eesti Telefoni, EMT ning Eesti Ühispanga eestvedamisel paigaldanud avalikesse Interneti-punktidesse ligi 300 uut arvutikomplekti , millele lisandub veel 500-600 arvutit, et igale inimesele igas Eesti piirkonnas oleks loodud võimalus arvuti kasutamiseks. Vaata Maailma Sihtasutus töötab välja ka koolitusprogrammi, mille raames on kavas lähiaastail anda arvuti ja Interneti kasutamise algkoolitust kuni 100 000 Eesti elanikule. Kursused algavad novembri lõpus ja on kõigile osavõtjatele tasuta.

“Vaata Maailma” on Eesti ettevõtete ja riigi koostöös sündinud suurprojekt, mille eesmärgiks on suurendada oluliselt Interneti-kasutajate arvu ning tõsta sellega Eesti elanike elukvaliteeti ja riigi konkurentsivõimet Euroopas. Projekti “Vaata Maailma” algatasid kümme Eesti juhtivat ettevõtet: Hansapank, Eesti Telefon, EMT, Eesti Ühispank, IBM, Oracle, Microlink, Starman, IT Grupp ja BCS. Firmad on lubanud kolme aasta jooksul investeerida internetiseerimisse rohkem kui 250 miljonit krooni, et koos riigiga viia Eesti Interneti-kasutajate osakaal kolme aastaga Soomest mööda.