Internaatide loomine kahtluse all

Sotsiaalministeerium ei toeta endise haridusministri ideed rajada Eestisse mitu suurt internaatkooli, kuna need lahutaksid lapsed perest.

Esimesena kavandas haridusministeerium eelmise ministri Tõnis Lukase eestvedamisel Pärnumaale Tihemetsa 250 õpilasele nädalakooli rajamist, kuid praegu on ka selle projekti saatus küsimärgi all, kirjutas Eesti Päevaleht.

Sotsiaalministeeriumi nõuniku Pille Liimali sõnul ei pea ülikoolide spetsialistidega konsulteerinud sotsiaalministeerium toimetulekuraskustes perede lastele eraldi internaatkoolide loomist õigeks, sest see lahutab lapsed perest ja kodukohast.

Haridusministeeriumi kavast ei selgu seni täpselt, keda nähakse internaatkoolide kasvandikena, sest mainitud on nii käitumishäiretega lapsi, koolikohustuse mittetäitjaid kui ka majanduslikult vähekindlustatud perede lapsi, kellele vanemad ei suuda õppimisvõimalusi tagada.

“Tegemist on täiesti erinevas olukorras olevate lastega, kelle probleeme tuleb erinevalt lahendada,” ütles Liimal.

Toimetulekuraskustes või teiste sotsiaalsete probleemidega peredest laste õpingute toetamiseks eelistab sotsiaalministeerium kodukoha või kodukohalähedaste koolide juurde pikapäevarühmade ja väikeste õpilaskodude loomist.

Liimal lisas, et 250 lapsega nädalakool on liiga suur.

“Kuhjame lapsed ühte suurde kooli kokku,” ütles ta. “Nad õpivad seal, aga kui kool ära lõpeb, mis edasi, kelle lapsed nad siis on? Meie prioriteet on igal juhul pered jalule aidata.”

Ta nentis, et vaest ja töötut inimest ei saa karistada lapse äravõtmisega.

Sotsiaalministeeriumi hinnangul saaks internaatkoolide rajamiseks tänavu eraldatud kaheksa miljonit krooni ka otstarbekamalt kulutada.

Haridusminister Mailis Rand ütles, et internaatkoole on vaja neile lastele, kellel kodus puuduvad õppimistingimused.

“Paljud kodutööd on juba sellised, mida laps ilma abita ära ei tee,” ütles minister.

Rand lisas, et ei poolda suuri, käitumishälvikutele mõeldud internaate.

“Käitumishäiretega lapsi ei tohiks selles koolis olla üle 30 protsendi, muidu tekib koolile halb kõla ja need lapsed ei ela sisse,” lausus ta. “Suuri kombinaate pole vaja, vastasel korral saame järjekordse Kaagvere.”

Võrumaal Krabi põhikoolis õpib koos teistega 13 rasketest peredest pärit last.

“Vajadus meiesuguste koolide järele on suur,” möönis kooli direktor Ale Sprenk, kelle sõnul sulandusid vanemliku hoolitsuseta lapsed nende kooli probleemideta. “Kartsime, et teised lapsed hakkavad neile teab mida ütlema, aga seda ei juhtunud,” ütles ta.

Lapsed elavad koolipäevadel kooli juures asuvas internaadis.

“Mõni on meil ka seitse päeva nädalas. On juhtunud, et lapse kodus on olukord, mille tõttu laps peab nädalavahetuse turvakodus veetma,” märkis Sprenk.

Krabi põhikooli õpilaskodusse kavandatakse lisakohti, sest koolis õpib lapsi ka väljastpoolt Võrumaad.

Jõgeva maavalitsuse sotsiaalosakonna spetsialist Mare Vaas kinnitas, et nende suure tööpuudusega piirkonnas oleks internaatkool hädavajalik.

“Kindlasti aitaks see koolist väljalangemise vastu,” lisas ta. “Sellise kooli rajamisest on ka juttu olnud.”