Ühel teisipäeval helistas Kroonika peatoimetajale Ingrid Tähismaale hurmav meeshääl ja küsis, kas ta saaks juba samal neljapäeval New Yorgis ühel kuumal peol olla.

Tähismaa võttis see kõne sekundiks sõnatuks. Olles Ingrid Tähismaa tollest Ameerika käigust pajatavat reisikirja lugenud, kõndisin mina sõnatuna ringi umbes paar päeva. Aga, ääremärkuse korras — Ingrid Tähismaa on ilus ja tark, mina ei tee mingit saladust sellest, et olen kole ning rumal. Olgugi, et vahe on hinnanguline.

Ilusad inimesed haaravad aia koristamiseks traktori ja reha
USAs ja kogu ülejäänud “arenenud” maailmas tuuakse nimelt turule ühte pealtnäha süütut internetiportaali, kus ilusad inimesed üksteisega tutvuda ja üksteist moraalselt toetada saavad. Saidi ja seda kandvate ideede ülistuseks üllitas New Yorgis käinud Kroonika peatoimetaja loo, mille pealkiri kõlab nagu manifest: “Inetud inimesed keelatud!”

Loos kirjeldab Tähismaa reportaaži vormis, vaevu vaimustust tagasi hoides, milline geniaalne idee on luua ülemaailmne klubi, kus ainult ilusad inimesed üksteisega suhelda saaksid. Portaal beautifulpeople.net on tema sõnul midagi rate.ee taolist, ainult palju vingem ja glamuursem.

Siin ongi kerge minna samastumise teed ja temaga õhinal nõustuda. Ent rate.ee ja beautifulpeople.net vahel on siiski dimensiooniline vahe.

Kas võrdlus rate.ee-ga on kohane?
Ei ole. Mitte mingis mõttes. Ideoloogiad on täiesti erinevad — ühel saidil saavad ennast kasutajateks registreerida vaid ilusad inimesed, teisel lubatakse uksest sisse eranditult kõik.

Aga mitte sellest ei käi täna jutt. Meil on täna tegemist klubiga, kus suur osa inimkonnast on KEELATUD. Nende tõrjumiseks kutsutakse klubiuksele hiigelsuured musklis mustad mehed. Artiklis ei ole kahjuks öeldud, kas koledate inimeste masspealtungi puhuks kusagil nurga taga ka Degtjarjovi süsteemi kuulipildujat presendi all peidetakse.

Kusjuures otsustajateks, kes on kõlblikud “taevaväravatest” sisse astuma, peab ennast inimhulk, kes mõningate näitajate põhjal on sisimas veendunud, et nemad on teistest paremad.

Pealegi ei ole rate.ee looja Andrei Korobeinik mitte kusagil mitte kunagi väitnud, et rate.ee-ga liitumisel arvestatakse peale inimeseks olemise ja elementaarse arvutitundmise veel mingeid parameetreid nagu klubisse koonduvad ilusad inimesed üle maailma seda teevad.

Konstitutsiooni järgi on inimesed võrdsed
Konstitutsiooni alusel loetakse inimesed võrdseks. See tähendab, et subjektiivsete väliste ilustandardite tekitamine on solvav! Rääkides veel konstitutsioonist — kas on loodud mingeid üldkehtivaid ilustandardeid, millele me suvalist inimest hinnates objektiivselt tugineda võiksime?

Kas kogemata “ilusasse maailma” sattuvate polüneesia pärismaalaste, eskimote, tuvalaste või hotentottide endi arvates ilusad esindajad saaksid klubiga automaatselt liituda? Eesti naisi peetakse mujal maailmas, eriti ameeriklastega võrreldes, ju niikuinii ilusateks. Kui nad rutiinist välja rebida, ilusalongis üles kõpitseda ja pidulikud riided selga panna, läheks üsna suur osa neist ilmselt ilusate klubi selektsioonist läbi.

Veel tahaks teada, millised on Ingridi uute sõprade ealised parameetrid — läänemaailm vananeb teatavasti suure kiirusega? Mis saab siis, kui tänased ilusad natuke vananevad — on´s iluduste klubis juba ka mõni 85-aastane iludus? Kas ilusate klubisse saavad kuuluda ka lapsed, et seltskonna üleüldise küpsemise vastu võidelda ja noore liha juurdevool garanteerida? Tahavad ju vanad hobused ka kaeru saada, nagu kõnekäänd ütleb.

Tõde on ka see, et tegelikult peab enamik vanemaid oma lapsi imeilusateks.

Või mis saab siis, kui maailma iluideaalid muutuvad ja äkitselt hoopis teistsuguseid inimesi ilusaks pidama hakatakse?

Sparta ja natside eeskujul?
Paluksin nüüd ajaloo näitelava peauksest sisse astuda kahel rahvagrupil, kelle ideoloogia Ingridi ilusate inimeste omale sarnanenud on. Lakedaimoni ehk antiikmaailma Sparta kuningad ja 30-pealine vanematekogu geruusia ning Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei, mille juhiks tõusis noor Adolf Hitler, viljelesid muuseas üsna samasugustest põhimõtetest kantud poliitikat.

Kui Sparta sõdalasi peeti antiikmaailma parimateks ning Hitleril õnnestus lühikese ajaga hõivata suur osa Euraasiast ning tükikesi teistestki kontinentidest, siis mis võiks olla ilusate inimeste soov? Lihtsalt maailma metropolide klubides kokku saada, et omavahel tšillida ja hängida?

Unustage ära.

Selle ideoloogia taga on nagu ikka, suur ja ülimuslik soov teiste arvelt lihtsa vaevaga teenida. Pluss võimalus saavutada tuntus ja võimsus ning kontrollida mängu ülekaalukalt nii “koledate” hulgas, kui pigistada sent välja lollimatelt omasugustelt.

Maailma see klubi siiski ilmselt vallutama ei hakka, sest kõiki ilusaid nad enda hulka värvata ei suuda. Terve talupojamõistus astub vahele. Modellide osakaal võib tänaste klubiliikmete hulgas ehk proportsionaalselt üsna suur olla, samas pole kutselisi näitlejaid selles nimekirjas tõenäoliselt sugugi nii palju.

Ilmselt ei maksa ka peljata, et ilusad, rikkad ja mõtlevad inimesed ilusate klubiga liitumisest üleüldisesse vaimustusse satuvad, sest inimestevahelises suhtluses loevad paljude jaoks palju enam muud parameetrid.

Šoppamine maailma kallitel kaubatänavatel
Ingrid pidas reisikirjas maha suurejoonelise vestluse kellegi Savannah Plavoticuga, Inglismaa ilusate inimeste juhiga. Ta uuris naiselt New Yorgi taksos, kas ilusate portaali juhtimine Inglismaal toob ka piisavalt sisse. Ingrid tõi näiteks kõrgeima talle teadaoleva lakmuspaberi — NY luksustänava 5 Avenüü poed — ja küsib, kas Savannah seal šopata saab. “Jah, muidugi,” erutus too ebamaine Savannah selle peale.

Mis ei ole muidugi mingi näitaja. Ilmselt ei saaks Savannah selle rahaga, mis ta ilusate portaali juhtimisega teenib, osta ei Eesti Raudteed ega Werolitki. Kuid ilusate inimeste portaal on ju alles algstaadiumis, Ameerika Ühendriikideski seda alles tuuakse turule. Ühel päeval võib Savannah`il rumalate ja alpide brittide taskutest kokku korjatud ressursse siiski mõnevõrra enam olla.

Üldse näib igapäevastele probleemidele mõtlemata ilus olla võimine klubi liikmete jaoks suur asi olevat. Glamuur paistab olevat nende esmane eesmärk ja loomulik olek.

Sellest algab kõik ja paraku ühtlasi ka… lõpeb.

Tegelikult on klubiliikmetel infantiilne arusaam, et ilu saab automaatselt rahaks teha ja võimaldab seltskonnal äravalitutel elu kokkuvõttes lihtsamalt ära elada. Ingridi ülistatud klubi on tegelikult piiratud inimeste klubi — ja sealjuures väga piiratud inimeste klubi. Sellepärast tema poolt ennustatud nn ilusate maailmavallutuskatset täie tõsidusega peljata vast ei maksa.

Kelle silmades on ilu?
Lõpetuseks Ingridile tagasihoidlik küsimus, kas ta ise on juba täieõiguslik klubi liige, et paljude lihtsate ja tagasihoidlike inimeste tunnetele isiklikult peatoimetatavas ajakirjas kõrge kaarega urineerida? Ingrid, mis nad sulle selle artikli eest veel andsid?

Kui ma oleksin kahesajale kilole lähenev soolatüügastega kiilakas vanaeit, aga minu maksujõulisus oleks 150 miljonit Ameerika dollarit, kas see oleks piisav argument, et ilusate klubi uks minu jaoks paotuks?

Ilu on ju vaatajate silmades, ehk teisisõnu rahakoti paksuses.