“Praeguseks olen siin olnud natukene üle kahe kuu. Õppetöö intensiivsus oleneb palju erialast. Minul isiklikult on selline tunniplaan, et loengud-seminarid on kaks korda nädalas ja siis olenevalt nädalast, vahel on stuudio töötoad, vahel võtted — seega koolis käin keskmiselt umbes 3 päeva nädalas,” räägib Noorte häälele Keidy, kes teab seal ka üliõpilasi, kes on pea iga päev koolis.

“Hindamisega on minu erialal nii, et iga semestri lõpus tuleb teha üks suur essee ja lühifilm. Jooksvalt igas semestris veel umbes 3 lühifilmi, mis ei lähe hindamisele,” iseloomustab Keidy õppetööd ja tunnistab, et see on päris intensiivne, kuna projektid kipuvad ajaliselt kattuma.

Klubisid ja huvialavalikuid on palju, aga paljud neist on tasulised.

Keskkoolis käis Keidy Gustav Adolfi Gümnaasiumis. Täpset põhjust, miks ta täna just Bournemouthis õpib, ei oska neiu öelda. “Ma teadsin, et mind huvitab meedia ja mulle tundus, et seda on ehk mõttekam Inglismaal õppida. Kandideerisin veel nelja kooli, sain igale poole sisse, aga lõplik otsus Bournemouthi kasuks tuli sellepärast, et siin on praktika ja teooria tasakaalus,” hindab Keidy ülikooli. Paljudes koolides on teooria domineeriv. Samuti selgus, et Keidy valitud ülikool on parim meediakool Inglismaal.

Keidy tunnistab, et Inglismaal elamine ja õppimine on üsna kulukad, kuid tõdeb, et palju oleneb ka enda tarbimisharjumustest. “Toidukaubad ei ole väga palju kallimad ja poode on erinevas hinnaklassis ning tihtipeale on hulgi ostes odavam. Kõige rohkem röövib transport, mis on ülemõistuse kallis ja ka väljas käimine.”

“Minu ülikool garanteeris kõikidele esmakursuslastele ühikakoha. Mina isiklikult elan kõige uuemas, mis on tõesti väga ilus ja mugav, aga ka ülejäänud hooned on täitsa head,” räägib neiu elamistingimustest.

“Õppemaks on 9000 naela aastas — põhjus, miks paljud ei tule välismaale õppima. Selle maksab esialgu kinni UK ja tagasimaksmistingimused on sellised, et sa kas ei maksa seda kunagi tagasi või kui maksad, siis oled ka piisavalt jõukas, et seda teha,” räägib Keidy kulutustest ja lisab: “Oleneb linnast ja sellest, kas elad ühikas või majas, kui palju väljas käid ja säästa oskad. Ma arvan, et minimaalselt võiks kuluda kuus umbes 600 naela.

Kuigi Keidy igatseb loomulikult ka oma sõpru ja peret, siis tema süda, nagu ka paljude teiste välismaal olevate eestlaste oma, kuulub eesti köögile. “Kõige rohkem igatsen sööki! See pole siin nüüd nii kardinaalselt teistsugune, aga on teatud asju, mida siin pole ja neist hakkab ajapikku puudust tundma.”

“Positiivne-negatiivne käivad ilmselt käsikäes. Ühest küljest leiad palju uusi tuttavaid, teisest küljest jäävad kõik vanad sõbrad maha. Ühest küljest arendad inglise keelt kõvasti, teisest küljest võtab eesti keelele ümber lülitamine natukene aega,” ütleb Keidy uskudes, et tulevikus on tema erialaga mõtet töötada just välismaal.

“Esimesed kaks nädalat on sotsiaalne elu selline, et isiklikku elu ei ole. Aga muidu üldiselt jälle oleneb inimestest. Meil on siin natuke nagu peopealinn vist ja peokoha leiaks igaks õhtuks ja eks paljud käivad ka. Aga lisaks sellele on ka rand, kus saab jalutamas käia, peatänaval on päris palju poode, ülikool annab võimaluse liituda erinevate klubidega — tegevust ja uusi tuttavaid leida pole üldse raske,” muljetab Keidy, kelle jaoks poleks Suurbritanniasse minemata jätmine olnud tingimata elu halvim otsus, kuid neiu nendib: “Aga siia tulek võib ühel hetkel osututuda mu elu parimaks otsuseks!”

“Mina otsustasin kandideerida nädal aega enne tähtaega ja sain igale poole sisse. Jutt, et Eestist on raske kuhugi sisse saada, on müüt. Ma olin ka väga kahevahel ja kõik ütlesid, et mine. See kogemus on seda väärt ja ma ei uskunud. Käisin Tartus ringi ja mõtlesin, et aga siin võiks ju ka päris tore olla. Aga see kogemus siin on seda väärt, see on midagi hoopis teistsugust. Loomulikult see pole alati kerge ja sunnib kiiremini suureks saama, aga päeva lõpus olen mina küll oma otsusega väga rahul,” soovitab Keidy kõikidel, kes kaaluvad välismaale õppima minemist, kindlasti minna.

Veel pakub Bournemouthi ülikool võimalusi reisida just heategevuse raames. Sel aastal näiteks Machu Pichu, Hiina müür, Ghanas kooli ehitamine.