Mu vanaema Vilma Lepiksoo oli Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri esimene viiul. Mu isa oli joodik, istus kinni, ärandas Volga. Mu ema oli mänguasjade lao juhataja, nii et autosid ja karvaseid mänguloomi oli mul palju. Vanemad lahutasid, kui ma olin kuuene, ja minust sai Lasnamäe pätt.

Meid oli seitse sõpra. Röövisime vanainimestelt kotte, peksime, varastasime. Ükskord ajasime ära sõber Vitaliku isa auto Moskvitš 412.

Kruvikeerajaga tegime ukse lahti, ühendasime juhtmed ära, panime auto käima ja ronisime seitsmekesi peale (Vitalik istus roolis). Kihutasime ringi, kuni kardaan alt ära kukkus. Peksime autol aknad sisse ja panime ta põlema.

Ma olin viisteist aastat vana.