Imre Sooäär: Eesti üleilmastuv e-küla
ITimehe kingad
On pisut kurioosne see, et Eesti peab end küll IT-maaks, aga turunduse mõttes pole me suutnud oma ekspertiisi selles vallas olulisel määral rakendada. Tuttav kingsepa häda oma kingadega. Olen paljudel rahvusvahelistel konverentsidel teinud ettekandeid Eesti kohta ning sageli pidanud pettumusega nentima, et tavainimese tasandil teatakse väljaspool meie IT-võimekusest vähe. Teatakse ehk märksõnu, mida me ise peame Eesti lipulaevadeks, aga muu maailm neid paraku meiega seostada ei oska. See näitab, et me pole neid seni suutnud piisavalt hästi oma imagoloogiaga siduda. Skype'i tunneb kogu arenenud maailm, kuid enamus kasutajaid ei oska seda kuidagi Eestiga seostada. Nagu ka väga paljud inimesed maailmas arvavad, et üks tuntumaid kaasaegseid heliloojaid maailmas, maestro Arvo Pärt, on sakslane.
Me ei ole veel ise piisavalt selleks teinud, et oma sümboleid ja väärtusi riigi nime- ja mainega siduda. Põhjala on selles meist tunduvalt ees. Nii Sibeliust, ilmakuulsat arhitekti Alvar Aaltot ja Nokiat seostatakse Soomega. Sinikollane IKEA on nii Rootsi, kui vähegi olla saab, sama lugu Volvoga. Praeguseks on meist ette jõudmas ka leedukad, kes ettevõtjate ja riigi koostöös loodud Globaalse Leedu programmi raames korraldavad iga-aastast majanduskonverentsi, mis toob kokku leedukad üle maailma. Miks ei võiks Eestil rahvusvaheliselt tuntud Lennart Meri Konverentsi kõrval ka Eesti majanduse maailmafoorum olla, kus kontsentreerutaks Eesti ekspordile, Eesti ettevõtete edulugudele maailmas ja välisinvesteeringutele Eestisse?
Eesti pole suutnud oma enda kodanikke maailmas piisavalt kõnetada kaasamaks neid riigi eduloo promomisel ja uute turgude leidmisel. Just seda tuleks teha. Ei tasu oodata, et „Talendid Koju" aktsioon toob välismaal elavad eestlased siia tagasi, kuid soovi korral saaksid nad oma uues asukohariigis Eestile ehk isegi kasulikumad olla. Tundes kohalikku keelt-kultuuri ja omades kontakte on neil võimalik ka seal oma kodumaale kasu tuua. Täna pole me osanud seda potentsiaali veel Eesti riigi hüvanguks rakendada, aga see potentsiaal on tohutu! EAS-il on mõned välisesindajad maailmas, aga piiratud vahendite tingimustes ei saaks me jätta oma riigi turundust vaid ühe institutsiooni õlule. Samuti on aeg näidanud, et kulukad reklaamid ja plakatid ei toimi. Toimivad meie inimesed.
Kaasamine, kõnetamine, kontakt
Kuidas leida kõige lihtsamalt maailmas üles teine eestlane, eestlastega seotud ettevõte, toode, teenus, algatus või üritus? Kuidas olla piisavalt hästi esindatud ja dünaamiline väljaspool riigi füüsilisi piire? Kuidas liita eestlaste ja Eesti sõprade kogukonda üle maailma kaasates ja kõnetades erinevaid kogukondi ning huvigruppe? Kas poleks lahe maailma serval uidates, kus pole teadaolevat mingit Eesti kogukonda - näiteks kuskil kõrbes - leida teine eestlane, jagada mõtteid ja anda vastastikku hüva nõu? See pole kohustus, vaid võimalus. Või otsib Eesti ettevõte näiteks uut turgu Uus-Meremaal või Uruguais, aga ei leia inimesi, kes pakuksid tõlketeenuseid või kontakte mille abil oma toodetele ja teenustele seal turgu leida. Ehk võiks siin appi tulla globaalne Eesti võrgustik ehk tinglikult öeldes globaalne e-küla?
Täna elab, liigub ja toimetab maailmas igapäevaselt pea sada tuhat meie ühiskonda aktiivselt kaasamata Eesti kodanikku. Kaasamatuse elavaks tõestuseks on kasvõi väljaspool Eestit elavate kodanike valimisaktiivsus, mis on äärmiselt madal. Suuremad Eesti kogukonnad on küll aktiivsed lokaalsel tasandil, aga nende side teiste kogukondade ja meie riigi kui sellisega on pahatihti nõrgavõitu. Jättes kõrvale peavoolu kommerts- ja sotsiaalvõrgustikud, siis täna meil puudub koostööks vajalik ühine virtuaalne kohtumispaik, platvorm, mis võimaldaks Eestil igas mõttes kasvada.
Kõige paremini kasvame koos, kaasates ülemaailmne eestlaskond läbi e-küla ning tehes end tuntuks läbi Eesti Nokia - meie inimeste. Maailmaeestlased ootavad uut väljakutset, kuidas end uhkelt ja hästi eestlasena tunda ja anda oma panus Eesti eduloole.
E-riigist e-sfääri
Globaalne e-küla võiks olla internetipõhine eestlaste võrgustik maailmas. Sinna saaksid kuuluda välismaal elavad ja töötavad kaasmaalased, Eesti sõbrad ja ühendused, aukonsulid ja miks ka mitte äripartnerid, kes Eestist huvitatud on. Konkreetne platvorm ja arhitektuur jäägu spetsialistide otsustada, aga usun, et idee tasandil on selle võrgustikuga võimalik oluliselt suurendada Eesti eksporti ja seeläbi kasvatada ka majandust. Sotsiaalsest kasust ja sidususest rääkimata. Üleilmne võrgustik võimaldab eestlastel senisest paremini oma kodumaa edule kaasa aidata ja ka ise sellest osa ning kasu saada. Selle platvormi osaks võiks saada ka juba EASi poolt välja käidud ärisaadikute võrgustik, mis praegu on alles oma järge ootamas.
Arutatud on ESTO-de jätkusuutlikkuse üle. Globaalne e-küla annaks uue hingamise kõigile Eesti kogukondadele üle maailma sidudes neid paremini nii kodumaa- kui üksteisega. Ühtlasi annaks see kapoolse väljundi üksikisikutele, kellel on oma isiklik kontaktvõrgustik asukohariigis. Selle info jagamine võimaldaks Eesti firmadel maailmas uusi partnereid otsida ületades kohalikke keele- ja kultuuribarjääre ja aitaks ühtlasi kaasa eestluse säilimisele ja eestlaskonna kasvule meie planeedil. Riigil võimaldaks see platvorm pakkuda tasuta avalikke teenuseid, mis toetaks eesti keele ja kultuuri säilimist läbi online-õppevõimaluste. Juba algatatud e-residentsus võimaldaks sellest platvormist osa saada ka Eesti fännidel, koostööpartneritel ja sõpradel sõltumata nende rahvusest ja asukohariigist.
Eestlane ei ole staatus, mis tugineb vaid indiviidi asukohale. Seda on näidanud meie rahva pikk ajalugu ja tõestanud 20ndal sajandil meie rahvuse ideid ja identiteeti välismaal säilitanud kogukonnad. Tänases maailmas on piirid lahti ning paratamatult pakub ülejäänud maailm väljakutseid ja seiklusi, mida siin kohapeal ei leia. On oluline, et meie riigist oleks võimalik osa saada ja sellesse panustada ka välismaal olles.
