Välismaalt vaadates näen kõigepealt seda kui kurjad on need kel piisab julgust siin kirjutada ainult varjunime all. Kanada-eestlasena imestan et ajakirjanik Ainar Ruusaare kõikipõlgav stiil püsib. Kanada ajalehtedes seda ei leia.

Mäletan, kuidas A.R. 10 aasta eest manas Mati Kiirendit selle eest et ta vahendas Solzenitsõni fondi abi eesti poliitvangide lastele. Siis oli see nõukogude ajakirjanduse KGB-stiil, võibolla tellimus.

Usaldan T.Madet sellepärast, et 1980 ja 1986 aastal kuulsin Pärnus tema loenguid milles ta julges olla nõukogudevaenulikum kui sel ajal olid T.Kelam ja M.Laar. Nugist usaldan sellepärast, et ta eelnevates erakondades keeldus koostööst nendega kes on praegu üldtuntud juhupoliitikud (nagu kirjanik Jaan Kross nendele sobiva nime pani).

Nendest end kõige vähem kompromiteerinud on Toomas Savi, kuid kuidas ta küll nõustub olema oma erakonna juhatuses 10-miljonimehe alluv ja järelkäija! Teistest juhupoliitikutest ei tasu rääkidagi. Lõpetuseks — kui aeg on selleks küps siis ta sünnib ... uus erakond.

vkalep@sympatico.ca