Nõukoja eesmärgiks on edendada piiriüleste digitaalsete avalike teenuste kasutust Euroopa ettevõtluses ning avalikus sektoris.

Pilvandmetöötlus tähendab andmete (näiteks tekstifailide, piltide, videote) ja tarkvara salvestamist kaugemal asuvates arvutites, millele kasutajad pääsevad ligi enda valitud seadmetest interneti kaudu, vahendab presidendi kantselei.

„Eesti on kahtlemata Euroopa juhtivaid riike digitaalsete avalike teenuste pakkumisel. Nõukoja juhtimine on Eestile suurepärane võimalus olla Euroopa suundumuste kujundamise juures ning teha koostööd visionääride ning tehnoloogialiidritega nagu Amazon, Ericsson, F-Secure ja Telefónica Digital. Vastastikusest teadmiste jagamisest võidavad Euroopas kõik osapooled,“ ütles Ilves, kes viibib esmaspäeval Brüsselis pilvandmetöötluse arendamise nõukoja esimesel kogunemisel.

“Pilvandmetöötlus on infotehnoloogia tänapäev. Meie jaoks on oluline, et kogu Euroopa andmestik oleks Euroopa reeglite ja kontrolli all,” lisas ta.

Eesti riigipea, kelle kutsus nõukoja etteotsa Euroopa Komisjoni digitaalarengu volinik Neelie Kroes, nentis ühtlasi, et skepsis digitaalsete avalike teenuste, sealhulgas piiriüleste teenuste kasutuselevõtuks on paljudes liikmesriikides väga suur.

„Risk on see, et Euroopas võetakse kasutusele eelmise põlvkonna lahendused, mis pole turvalised ja pigem vähendavad kui suurendavad inimeste usaldust digitaalsete teenuste vastu. Näiteks võidakse üle-Euroopalise elektroonilise ID-kaardi koostöö asemel eelistada kasutajanimi-parool lahendust,” sõnas president.

Samuti pelgavad tema hinnangul tavakasutajad ja poliitikud, et digitaalsed andmed pole turvaliselt hoitud ja erinevad rakendused koostalitlusvõimelised.

“Selliste eelarvamustega peab tegelema ning pilvandmetöötlusega seotud võimalikele ohtudele ja riskidele peab julgesti vastu astuma. Tegevusetus pärsiks Euroopa digitaalset arengut,“ märkis president, kes hiljuti vedas Euroopa Komisjoni kutsel Euroopa Liidu e-tervise töörühma ja kelle tuntud tehnoloogiaportaal TechCrunch nimetas sel kuul üheks innovaatilisemaks inimeseks tänapäeva demokraatlikus maailmas.

Ilvese hinnangul looks pilveteenuste laialdane kasutuselevõtt koos vajalike andmekaitset ja digitaalse sisu õigusi puudutavate muudatustega tegelikud eeldused digitaalsete teenuste ühisturu ja e-kaubanduse arenguks Euroopas.

„Peamisteks kasusaajateks oleksid Euroopa Liidu kodanikud, väikese ja keskmise suurusega ettevõtted, iga tasandi valitsusasutused. Samuti võidaks sellest võrkude ja andmekeskuste teenusepakkujad ning tarkvara-ettevõtted,“ sõnas riigipea.

Ta nentis, et ettevõtete jaoks võib see tähendada odavamaid ja paindlikumaid info- ja kommunikatsioonitehnoloogia teenuseid, kodanike jaoks kohest juurdepääsu vajalikele andmetele, valitsuste jaoks võimalust pakkuda inimestele madalaima hinnaga paremaid ja lõimitumaid teenuseid.

Euroopa Komisjoni andmetel hoiavad asutused pilvetehnoloogiaga kulusid kokku vähemalt 10-20 protsemti ning aastaks 2020 on võimalik Euroopa Liidu SKP-d iga-aastaselt suurendada 160 miljardi euro võrra (umbes 1 protsent SKPst).

Et neile muutustele kaasa aidata, seadis nõukoda esmaspäeval Brüsselis toimunud kohtumisel järgmiseks kaheks ja pooleks aastaks kaks konkreetset eesmärki.

Esiteks, luua pilvandmetöötluse ühine Euroopa raamistik. Pilvandmetöötlus on ülemaailmne ning Euroopal on võimalik pilveteenuste laialdasemat kasutamist edendada ja üleilmsel tasandil tulemuslikult konkureerida üksnes juhul, kui tal õnnestub suurendada digitaalse ühtse turu ulatust e-kaubanduse, digitaalse sisu litsentsimise ja andmekaitse vallas.

Teiseks, ergutada avaliku sektori IT-kasutuse üleviimist pilve (ja selle tulemusena veelgi suurendada teenuste kasutamist erasektoris, eelkõige väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete seas). Oluline on edendada nii taristu loomist kui ka teenuste pakkumist valdkondades, mis võivad aidata kaasa IT sisemisele ümberkujundamisele ning tuua kasu kodanikele.

Ilvese juhitavasse nõukogusse kuuluvad mitmed vastava valdkonna eestkõnelejad ja asjatundjad, nende seas ka Lèo Apotheker (Hewlett-Packardi kunagine tegevjuht), Christian Fredrikson (F-Secure Corporationi president ja tegevjuht), Hans Vestberg (Ericssoni president ja tegevjuht), Werner Vogels (Amazoni asepresident), Thierry Breton (ATOS’e tegevjuht), Bernard Charles (Dassault Systèmes’i president ja tegevjuht).