Ilmar Raag: ajakirjandus võimendab vägivalda
Avakõnes meenutas Helsingi ülikooli aserektor Matti Tikkanen, et veel mõne aasta eest tundus koolitulistamine soomlastele võõras mure. Pärast tragöödiaid Jokela ja Kauhajoki koolis on purustatud illusioon turvalisest heaoluriigist, mille keskmes on ideaalilähedane haridussüsteem. Selle asemele lõi meedia kujundi Uuest Soomest kui vägivallamaast.
Professor Douglas Kellner California ülikoolist rõhutas meedia rolli kriisi vahendaja ja seletajana. Näiteks koolitulistamise puhul on rünnaku korraldajaid alati (tahtmatult) heroiseeritud. Meediaetendus kui sündmus on tulistaja korraldatud. Teisi ja lõpuks iseennast tapva inimese raev on suunatud kogu inimkonna vastu, ülemaailmne kuulsus vaid laiendab teo tagajärgi. Meedia läheb õnge, kajastades lähedalt nii kurjategijat kui ka tema ekstreemset maailmavaadet, ka toimunud koolitulistamise juhtumite seas on olnud oma iidoli teo kopeerijaid.
Professor Barbie Zelizer Pennsylvania ülikoolist ütles, et oluline on mõelda mitte ainult sellest, mida me meediast näeme, vaid ka seda, mida meile püütakse näidata. Kas eepiline foto USA sõdurist iraagi beebit kallistamas ei jäta meile vale muljet Iraagi sõjas toimuvast?
Meedia ei ole ammugi ajakirjanike käes, oma panuse annavad ka fotograafid, toimetajad, küljendajad. Ammugi ei ole vastutajaid internetikeskkonnas, kuhu igaüks võib üles riputada mobiiltelefoniga tehtud video või vihast nõretava sõnavõtu. Koolitulistamise puhul on selleks näiteks YouTube’i kodulehel olevad filmiklipid, kus mõrvarid oma põhimõtteid tutvustavad. Jokela koolitulistaja kirja on YouTube’i vahendusel vaadatud üle 70 000 korra.
Konverentsil osalenud kommunikatsiooniteadur Ilmar Raag leidis, et sõnumi tähendus sõltub paljuski vastuvõtjast.
Ilmar Raag:
„Koolitulistamised on palju laiemate protsesside veepealne osa. Huvitav märkus oli, et koolitulistamistele on meedias ebaproportsionaalselt palju tähelepanu omistatud. On fakt, et igal aastal sureb ainult USA-s enesetapu tagajärjel palju rohkem koolilapsi kui kõikides koolitulistamistes kogu maailmas. Enesetapp on aga samuti üks välise ja sisemise maailma vägivaldse kokkupõrke tulemus. Umbes sama ebaproportsionaalselt kajastatakse lennuõnnetusi, mis toimuvad statistiliselt ometi tunduvalt harvemini kui autoõnnetused. Taolise meediakäitumise tulemus on eelkõige ebaproportsionaalne hirmu tundmine ja suuremate ohtude samaaegne eiramine.”
Kui oluliseks peate meedia rolli koolitulistamise kajastamisel?
„Osa koolitulistamisi sarnanevad terrorirünnakutega selles mõttes, et neid on tehtud välismaailma tähelepanu köitmiseks. Meedia jaoks on tegemist väga vastuolulise probleemiga. Ühest küljest on terrorismiaktist kirjutamine täpselt see, mida terroristid tahavad, sest lihtsalt niisama kedagi õhku lastes ei saa sa iial otsustavat sõjalist ülekaalu. Terroristidele on tähtis mõjutada avalikku arvamust. Kui meedia vaikiks aga terrorirünnakud maha, süüdistaksid paljud teda kindlasti tõe varjamises. Tuletage meelde Nõukogude ajakirjandust...”
Kui n-ö vana meedia puhul on vastutajad ajakirjanikud, siis kes ja kuidas vastutab uue meedia eest?
„Tõsi on, et uue meedia puhul kasutatakse väljendit „tarbija tekitatud sisu”, mille üks vorm on näiteks internetikommentaarid. See paneb vastutuse ühiskonna igale liikmele ja ühisele kultuurile. Tehniliselt on siin ja seal peetud vastutavaks ka otsimootorite või portaalide haldajaid. Samas on nende vastutust eri riikides hinnatud erinevalt. Hiinas näiteks tsenseeritakse Google’i mõnesid otsingusõnasid. USA-s aga leitakse, et serverite omanikud ei ole sisu eest vastutavad. See jätab võimaluse, et lõpuks vastutab igaüks selle eest, mille ta internetti üles paneb. Nagu päriseluski.”
Artikli täisteksti loe Õpetajate Lehest.
