Ikkagi mölakad ja kurjategijad

Erika Rosimannus kurdab 9. septembri Delfi arvamuses, kui palju pahameelt teeb talle pidev kriitika riigikogulaste suhtes. Riigikogu liikmed võivad end aga lohutada: nemad on suutnud asju ajada nii, et keegi ei suuda neid kriminaalvastutusele võtta.

Põhjust selleks aga on. Paljud nendest, eriti just võimule kõige lähemal olijad, on oma ametiseisundit kuritarvitanud. Riigikogu juhatuse liikmed eiravad seadusi iga päev.

Põhiseaduse paragrahv 63 kehtestab kategoorilise nõude, et riigikogu liige ei tohi olla üheski muus riigiametis, ja paragrahv 64 ütleb, et riigikogu liikme volitused lõpevad enne tähtaega tema asumisega mõnda teise riigiametisse.

Riigikogu saalis viibib seadusevastaselt hulk inimesi, kes teesklevad, et nad on riigikogu liikmed, kasseerides samal ajal sisse palka ja hüvitisi mitmest riigiametist. Nad teevad koguni seadusi, mis on põhiseaduse alusel õigustühised.

Selliseid mölakaid (kui Rosimannuse sõnavara kasutada) oli varem kõigis võimul olnud parteides. Praegu on sellised kurjategijad Kristiina Ojuland, Hannes Astok, Tatjana Muravjova, Jürgen Ligi, Kalle Palling, Ene Kaups, Peep Aru, Väino Linde, Urmas Klaas, Silver Meikar, Taavi Rõivas, Keit Pentus, Mati Raidma, Imre Sooäär ja Hanno Pevkur.

Ojuland on eriti julm seadusrikkuja, sest juhatuse liikmena on tema kohus riigikogu tööd reglementeerivate seaduste alusel eemaldada riigikogu saalist kõrvalised isikud, selle asemel et lubada neil seadusi teha.

Põhjust on kiita IRL-i ja sotse, kes hülgasid praeguses riigikogus oma varasema tava määrata paremad partei sulased riigi aktsiaseltside nõukogudesse.

Õiguskantsler Allar Jõks kaotas oma ameti just selle pärast, et ta rõhutas ettekannetes riigikogule korduvalt, et riigikogu liikmed kuuluvad ebaseaduslikult riigi äriühingute nõukogudesse. Kahjuks ei jätkunud tal niipalju julgust, et ta oleks põhiseaduse paragrahvi 139. alusel oma kohust täitnud ja teinud ettepaneku riigikogu liikmed kriminaalvastutusele võtta.

Uus õiguskantsler Teder ei julge sellest asjast piiksatadagi — ta tegeleb vaid selliste triviaalsete asjadega, mis riigikogulasi ei häiri.

Põhiseadust eiravad paraku nii eelmised kui ka praegune president. Nad poleks pidanud kinnitama seadusi, mille on teinud inimesed, kes põhiseaduse mõtte kohaselt ei ole riigikogu liikmed. Aga mida tahtagi presidentidelt, keda pole valinud mitte rahvas, vaid kelle on ametisse pannud riigikogulased ja valijamehed.