Igor Gräzin: Enne raha, siis toolid
Meie, s.t. liberaal-demakoraadid, usume, et jõukuse ja vabaduse ainsaks tootjaks saab olla vaba turg. Kus toimuvas ausas võistluses saab edukaks see, kes toodab kõige paremini ja kõige odavamalt asju ja teenuseid, mida inimesed ja ühiskond vajab.
Euroopas on aga rahandus-ülemusi, kes sellesse ei usu. Sest täna veel Riigikogus oma uut lugemist ootav ESM on ikkagi puhtalt sotsialistlik riigisüsteem. Aga ESM-ide, EFSF-ide ja muule taolisele mudrule lootev majandus ei saa vältida saatust, mis tabas NLKP- ja Plaanikomitee kargu najal tuikunud NSV Liitu.
Vahemärkus. Hilisemate eksiarvamuste ärahoidmiseks kinnitan, et kõik need efsfid, esmid ja neile järgnevad süsteemid pole iseenesest ei mõttetud ega halvad. Esiteks saab nende abil panna raamatupidamise rohkem korda, kui ta seni on olnud. Ning hea raamatupidamine on parem kui halb. Teiseks: nad on mehhanismid, millede abil saab neile, kes seda küsida oskavad, osutada tagastamatut humanitaarabi, mis on igati kristlik tegu iseenesest. Ja kolmandaks: neil on ka teatav leebe pedagoogiline mõju sõnumi näol: „trallitage ja priisake edaspidi veidi vaiksemalt ja pidage ikka mingisugust piiri!“ Aga muidugi pole need vahendid, milledega loodaks uusi töökohti, ausat majandamist, konkurentsivõimet või tõstetaks tootmise efektiivsust.
Kreeka ei peagi oma majandusega midagi tõsist ette võtma
Tähtsad riigid, kes juba sätivad ennast ESM- ja kõigi tulevaste annetuste abil lõbusat elu jätkama on aga need, kes rahvusvaheliselt tunnustatud majandusvabaduse indeksi (Heritage’i oma) järgi on „põhiliselt mittevaba majandusega“ riigid, st. sotsialistlikud ja annetustest-elavad. Ja võrdluseks: Eesti ja korraks raskustesse sattunud Iirimaa majandused on „põhiliselt vabad“. Mida tähendab majanduses aga isegi „mõõdukas“ vabadus, näitab Läti, kelle üle naabritena peame uhked olema! Läti sai oma majanduse ruttu järje peale, sest ta lahendas oma probleemid mitte sotsialismi elushoidmise, vaid radikaalse liberaalse kirurgia abil.
Kui meil ikkagi veidi loodetakse sellele, et ESM raha võiks noilt riigi- ja bürokraatiamajandusega riikidelt kunagi meile tagasi makstud saada, siis pidagem siiski meeles: enne, kui raha tagasi maksma hakata, on neil vaja (a) majanduslangus aeglustada; (b) siis see peatada; (c) saada eelarve puudujääk normaalseks; (d) siis eelarve – tasakaalu; (e) siis saada eelarve plussi ja alles siis tuleb (f) – saada eelarve nii suurde plussi, et sealt hakkab niipalju raha üle jääma, et Eesti maksumaksjale ja riigile raha tagasi maksta. Sotsialistlikul (õigemini –bolševistlikul) majandusel pole see põhimõtteliselt võimalik. Sest ta ei saagi kasvama ja milleks tal olekski seda vaja teha? Euroopa raha-ala ministrid käisid koos, istusid üheksa tundi (s.t. vähem kui Tallinna taksomees rooli taga) ja arutasid välja selle, kuidas teha nii, et Hispaania turgu korrastavaid reegleid pehmemaks teha ja nende rakendust edasi lükata…
Nüüd arutavad euro-ala riigijuhid sedagi, kuidas teha nii, et tegelikult ka Kreeka ei peaks oma majandusega miskit liiga tõsist ette võtma. Muide – vaat’ see on välispoliitika tõeline tase: saavutada olukord, milles sa ei peagi raha eriti küsima, vaid sulle püütakse seda pakkuda!
Eesti rahvas on annetaja- ja kaasatundja rahvas. Mida kinnitavad kasvõi kõik TV-s läbiviidavad annetuskampaaniad. Kuid seda vaid juhul, kui annetatakse sellele, kes abi tõesti vajab ja hindab. Selles mõttes ei vaja ei Kreeka ega Itaalia täna mitte sentigi – nad kulutavad selle ei-tea-kuhu, jäävad ootama uusi andameid ja tulevad tänavatele lõhkuma juhul, kui need ei tule nii ruttu kui tahetakse.
Enne turumajandus või reform ja siis raha, mitte vastupidi
Tänane olukord Hispaanias (kes on peaaegu turumajandusega riik ja kellele tuleb üht-teist andeks anda selle eest, et hispaanlased võtsid endi peale esimese hoobi võitluses Euroopa kommunismiga!) on juhtunud, muide, üksnes tänu sellele, et seal lülitati välja turumajandusliku kontrolli mehhanism. Pankadel lubati ära muuta raamatupidamine nii, et nende majanduslikud tulemused sai pikaks ajaks ära varjata. Muide: seda tehti täiesti legaalselt ja Euroopa Komisjoni teadmisel ja heakskiidul.
Mõistagi ei saanud pillerkaar kesta igavesti ja nüüd on tagajärjed käes…
Mis aga kinnitab veelkord: muud teed majanduslikuks kasvuks ei ole, kui vaba turumajandus ja lootusetutele kadudele uusi otsa visata pole mõtet enne, kui turumajandus toimima hakkab. „Ära viska head raha halva raha teed! ütleb klassikaline inglise poliitökonoomia tarkus. (Selle põhimõtte majandusteoreetilise analüüsi andis Barry M. Straw, aastal 1976.)
Eesti raha, mis me ESM-i kaudu ära anname, on neile seal väike ja kui nad seal meid märkavadki, siis vaikiva ja häbeliku tagasihoidliku käitumise pärast. Aga Eesti jaoks on see raha suuremgi, kui numbrid, sest selle kinkimise läbi ESM-i kaudu riikidele, kes säilitavad sotsialismi ja majanduse ikestamist anname me sõnumi oma maailmavaate kohta: toetades ilma turumajanduseta riike ei usu me omaenese poliitilist ideoloogiat (vabaturu-oma) ega Euroopa Liitu (sest me teeme raske eurokriisi ületamatuks).
Selleks aga et käituda nii, nagu nõuavad meie sõnad ja usk, tuleb teha nii, et Eesti on valmis ESM-is hääletama nende riikide abiks, kes on turumajandused või kes on reaalselt valmis nendeks hakkama (ja loobuma kasvõi Eesti inimestelt korjatavatest annetustest nonde põllumajandusele seal). Aga - enne turumajandus või reform ja siis raha, mitte vastupidi. Tsiteerigem siis klassikat – narzaanist ja raskest pohmellist luksuv lavaseadme montöör Metshnikov oli valmis Ostap Benderille teatrist toolid ära varastama, aga ütles: „Raha hommikul – toolid õhtul. Raha õhtul – toolid hommikul. Aga – raha ette!“ Seega turumajandus ja reaalsed turumajanduslikud reformid enne ja ESM toetus – pärast. Kui üldse.
FAKTILINE ÕIEND
Tuntumaid majanduse liberaalsuse määra näitajaid on USA konservatiivse mõttekoja – Heritage’i Fondi – iga-aastaselt riikidele arvutatav nn majandusvabaduse indeks ja selle alusel koostatav edetabel. (Vt www.heritage.org/index/ranking).
Indeks arvestab selliseid parameetreid nagu omandiõigus ja selle kaitstus, korruptsiooni määr, valitsuskulude osa majanduses, fiskaal- ja monetaarvabaduse olukord riigis jne. Allpool valikuliselt mõned riigid üldisest edetabelist:
Vaba majandusega riigid -
Hong Kong (1. Koht), Austraalia (3.), Shveits (5.)
Põhiliselt vaba majandusega riigid:
Canada (6.), USA (10.), Eesti (16.), Soome (17.), Leedu (23.), Saksamaa (26.)
Mõõdukalt vaba majandusega riigid:
Hispaania (36.), Belgia (38.), Iisrael (48.), Läti (56.)
Põhiliselt mittevaba majandusega riigid:
Itaalia (92.), Honduuras (93.), Beniin (118.), Kreeka (119.), Venemaa (144.)
Viimase kategooria riikide abistamine laenude kaudu on mõttetu. Küll aga saab seda teha vabatahtliku annetamise ja tagastamatu humanitaarabi korras. Tuleb odavam ja oleks seal inimestele ka abiks.
