Iga kuu maksan võrguteenuse eest 3 korda rohkem kui elektri eest, kuhu see raha kaob?
Muidugi väga paljud on sellest ka juba kirjutanud, et kui me nüüd seda elektribörsilt ostetud ('see on kuidagi väga jabur, et ostetakse ja müüakse midagi, mida ei saa mõõta reaalselt) siis need, kes ei teinud lepingut - need ei kaota kah eriti rohkem, kui siis mõni euro aastas.
Kuid vanu elektriarveid lapates eile sattus minu pilk hoopis mujale. Need kaks rida allpool - eleketrivõrgu teenus ja taastuvenergiatasu on need, mis numbrid arves mind kukalt kratsima panid.
Kui arvel oleks üks rida - elektrihind ja selle tasu, siis oleks kõik nagu korras. Kuid elektri hinnast kolm korda suurem on see elektrivõrgu teenus. See on siis väidetavalt see osa, mida maksame selle eest, et elekter meile tuppa jõuaks. See aga on tõusnud läbi aegade, justkui salamisi. Ikka suuremaks ja suuremaks. Kui meie keskmine tarbimine kuus elektrit on 12-17 EUR eest, siis võrguteenust masame % sinna otsa. Samuti taastuvenergia tasu, mis peaks siis minema nende üle eesti laiali pillutud tuulegeneraatorite ja Narvas hakkepuidu põhjal tehtava elektri lisatasustamiseks. Selle taastuvenergia tasuga on nagu on - ühes osas on seda vaja, sest alternatiivsed elektritootmised ei tee meie riigis sugugi paha. Ideaalne oleks, kui igas väiksemas asumis oleks kombikatlamajad, mis toodavad sooja ja energiat koos. Selleni veel me riigiisade mõistus ei küündi. Loomulikult ahnus kah, sest siis poleks võimalik eriti sealt omale noosi tasku ajada. Kas siis enda või riigikatlasse - mis ikkagi on peaaegu sama tasku.
Nüüd aga selle võrguteenuse juurde. Linnades on see nagu on. Lihtne ja selge - kaabliga veetud mööda suuri majasid ja kanalisatsioonitrasse. Kuidas kuskil muidugi - väiksemates linnades kaabliga mööda poste kah. Üks vale kaevamine - kaabel puruks - pool elurajooni elektrita.
Maal on keerulisem. Õhuliinid jooksevad mööda metsaservasid. Palju palutud ja räägitud kaabelühendustest aga vastab see samane Eesti Energia - pole raha ja ei tule raha. Voolumõõtjad on osades kohtades aastast 1968 (muidugi on see liialdus, kuid keegi ei mäleta enam seda aega) ja uue panemise eest küsitakse RAHA.
Siit aga tekib küsimus - kui ma iga kuu maksan võrguteenuse eest sellise summa, mis ületab 3 korda elektri enda maksumuse, siis kuhu see raha kaob? Rääkimata sellest, et need 2 traati, mis mööda metsaserva jooksevad on iga vähegi muutlikuma ilmaga katki. Selle parandamist ootad peale suuremaid torme nädala. Tahad kaablit - pole raha, tahad uut mõõdikut - pole raha. Aga sinul peab olema raha võrguteenuse tasumiseks iga kuu aga rohkem ja rohkem....
Mul on kahtlane tunne, et inimesed on selle elektri börsihinnaga ära lollitatud. Näidatud on ühte, kuid tegelikkuses on konksud mujal. Varsti tehakse avaldus võrguteenuse hinna tõstmiseks ja koos veidi kallinenud elektrihinnaga on see aga suurem amps meie rahakotist.
Kuid võrguteenuse eest ei saa ma tegelikult aga mitte midagi vastu - ainult 20 meetrit elektritraati mis meie katkise liini parandab.
