Riigikogu kiitis Iraagi-missiooni pikendamise viimati heaks ilma sisuliste aruteludeta nagu ikka, kuigi oli teada, et juriidilist alust Eesti sõdurite jätkamiseks ei ole - veel ei ole, eeldati siis. Asjade edasine käik näitas, et iraaklased seda võimalust leida ei soovinudki.

Eesti väed olid Iraagis eelkõige meile USA toetuse kindlustamiseks, mitte selle pärast, et Iraagis toimuv otseselt meie julgeolekut ohustaks. Samuti kogemuste saamise eesmärgil. USA toetuse ja kogemuste hinnaks on osutunud kahe noore mehe elu ning 18 inimese haavatasaamine. Seda, kui palju sõda Iraagis meie riigile rahas maksma läks, ei taha kaitseminister välja öelda.

Tänaseks tunnistab ka USA, et Iraagi sõda alustati valede põhjendustega. Massihävitusrelvi sealt leitud ei ole ning Iraagi seotus al-Qaidaga pole kinnitust leidnud. Kuigi Bushile meeldis kinnitada, et maailm ilma Saddam Husseinita on parem, ei rõhuta seda enam Obama. Iraagist väljumine oli tema valimislubadus ning kuigi see ei käi nii kiiresti, kui oodatud, on USA tähelepanu ikkagi koondumas hoopis Afganistanile.

Nõnda on ka Eestil eeldatavasti võimalik oma toetust USA-le edaspidi üles näidata Afganistanis. Millele aga riik vahest rohkemgi kui USA toetusele mõtlema peaks, on garantiide andmine vigastatud eesti sõduritele. Eelmise aasta lõpus tehtud seadusemuudatus parandab küll mõnevõrra teenistusülesandeid täites viga saanute sotsiaalseid tagatisi, kuid aeg peab kinnitama, et neid eelarvesurutises jälle maha ei kärbita.