Hoolekogu — kooli varivalitsus?

 (3)
Hoolekogu — kooli varivalitsus?
Foto: Andres Putting

Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse järgi on koolide hoolekogude pädevuses peamiselt võimalus „arutada ning avaldada arvamust”. Teemad, mis peaksid hoolekogu silma alt läbi käima, hõlmavad koolielu kogu selles ulatuses – alates kooli õppekava, põhimääruse, eelarve ning nende muudatuste kinnitamisest, lõpetades üle käte läinud õpilaste taltsutamisega, isegi pedagoogide ametikohtade täitmise konkursi läbiviimise korra kehtestamine on huvitaval kombel antud hoolekogu pädevusse.

Tallinna haridusameti direktor Meelis Kond ütleb, et hoolekogu ei saa samastada asutuse nõukoguga. Lapsevanem, õpilaste või vilistlaste esindaja, kes ei ole kooli käekäigu eest õiguslikult vastutavad, ei saa võtta kohustusi ega panna neid ka direktorile ja juhtkonnale. „Küll aga saab hoolekogu teha ettepanekuid. Eksivad need, kes arvavad, et hoolekogus juhivad nad kooli, nad on ennekõike kriitilised sõbrad, koostööpartnerid. Koostöö ongi hoolekogu edu võti,” selgitas Kond.

Kompetentsus ja aktiivsus on tähtsad

Viimsi keskkooli direktori Leelo Tiisvelti sõnul arvamuse jõudu alahinnata ei maksa. „Koolipidaja ei saa kooli puudutavaid määrusi kehtestada enne, kui hoolekogu on kirjalikult väljendanud oma seisukohta,” selgitas Tiisvelt. „See tähendab, et hoolekogul on õigus vaidlustada, teha muudatusettepanekuid jne.”

Lisaks võib hoolekogu põhikoolis teha ettepaneku muuta üksikute klasside õppekeelt. Hoolekogu saab direktori ettepanekul kehtestada koolile individuaalse koolivaheaegade korra. Kui direktor või koolipidaja paneb ette, võib hoolekogu põhikooliastmes tõsta klassi maksimumsuurust või õpilaskodu rühma täitumuse ülemist piirnormi.

Siiski on hoolekogu koolis, nagu Tallinna haridusameti direktor Meelis Kond väljendus, ennekõike koostööorgan, kes esindab ja väljendab asjaosaliste huvisid. Seega sõltub palju sellest, mida hoolekogu korda saadab, tema kompetentsusest ja aktiivsusest ning liikmete omavahelistest suhetest.

Kus on hoolekogude tegevuse piirid?

Ruila põhikooli hoolekogu juhatuse esimehe Diana Ingeraineni hinnangul on nende hoolekogul oluline roll kogukondlikus mõttes. „See on võimalus tõsta paikkondlikku suutlikkust, mis omakorda loob paremad sotsiaalsed võimalused.” Tema kinnitusel sõltub hoolekogu kuulda võtmine siiski suuresti inimestest.

Kiili gümnaasiumi direktor Mihkel Rebane: „Pigem on hoolekogust ikka kasu olnud. Meie hoolekogu on tegutsenud survegrupina, kui oli vaja koolimaja renoveerida, samuti on nii kohalikus lehes kui ka lapsevanemate koosolekutel aidanud pedagoogilisi probleeme selgitada, hoolekogu analüüsib lapsevanemate rahulolu, oleme teinud koostööd arengukava, kodukorra jt dokumentide ettevalmistamisel jne. Ma ei arva, et hoolekogu seadusega sätestatud rolli peaks oluliselt muutma. Suuremad õigused tooksid kaasa ka suurema vastutuse ja enamik hoolekogusid pole selleks valmis.

Hoolekogudega on ju kaks tüüpilist häda: hoolekogu on kas liiga passiivne ja tegutseb koolijuhi kummitemplina või liiga aktiivne ja sekkub ebakompetentselt kooli igapäevaellu. Tasakaalu leidmine ja säilitamine nende äärmuste vahel on koolijuhi töö ja seda hoolekogu tegutsemise praegune kord ka võimaldab.“

Kajamaa kooli direktor Maire Metsalu. „Kui hoolekogu hakkab kooli juhtima, siis on midagi valesti. Asjalikud ettepanekud on läbirääkimisteks vajalikud. Lapsevanemad ei tohi ainult oma lastest lähtuda, vaid peavad olema kogu koolielu korraldamisega kursis, st nägema laiemalt. Samuti ei tohi nad teha ettepanekuid, mis on vastuolus haridusvaldkonnas kehtivate seadustega.”

Mart Reiniku gümnaasiumi hoolekogu vilistlaste esindaja Margus Leek: „Meie kooli näitel ütleksin, et hoolekogu ei tohi ennast peale suruda, aga peab tasakaalustama direktsiooni ja lapsevanema ning direktsiooni ja kohaliku omavalitsuse võimalikke konflikte. Hoolekogu saab välja öelda ja võidelda mõistlike ideede eest kooli omanikuga, mida eri põhjustel ei saa teha direktsioon (ikkagi tööandja). Samas võib juhtuda, et hoolekogu peab olema direktsiooni ja lapsevanemate vaheliste pingete maandaja.

Kui on tugev hoolekogu ja koostöö direktsiooniga sujub, aitavad hoolekogu protokollilised otsused direktsiooni tööle ainult kaasa. Nn arutada ja arvamust avaldada saab ja peabki, aga praegused hoolekogu ülesanded näiteks seoses eelarvega (tuleb kooskõlastada!) ei tööta ja on mõttetud.”

Täispikkuses artiklit loe Õpetajate Lehest