Hollandi hülged levitavad grippi

Hollandi hülged võivad levitada grippi, mida teadlased siiani pidasid ainult inimestele külgehakkavaks. Hollandi teadlased väitsid neljapäeval, et on avastanud mitu B grippi nakatunud hüljest. Viirus B on üks mitmest maailmas levinud gripitüvest.

"Need loomad kannavad gripi B viirust ja kujutavad nii endast inimestele ostest ohtu," kirjutasid hollandi teadlased ajalehes Science.

Hüljeste nakatajateks on omakorda olnud inimesed, selgub Riikliku Gripikeskuse teadlase Albert Osterhausi ja tema Hüljeste Rehabilitatsiooni ja Uurimisekeskuse (SRRC) kolleegide tööst.

Hüljeste päästegrupp tegi möödunud aastal randa uhutud hüljestele mitmeid rutiinseid teste ja avastas gripiviiruse. Asja uuriti põhjalikumalt ja leiti, et tegu on gripp B viirusega.

Edasise uurimistöö käigus avastati, et nakatunud on ka teised hülged. B gripp levis maailmas 1994., 1995., 1998. ja 1999. aastal.

Kuna mõlemad hülged paistsid olevat grippi jäänud vabaduses, püstitati hüpotees, et viirus kandus hüljestele 1995. aastal ja ringleb nende populatsioonis tänini.

Ligi tuhande päästekeskusest läbi käinud hülge vereproovid näitavad, et enne 1995. aastat ei täheldatud ühelgi grippi, pärast seda aastat oli aga nakatunud loomi kuus.

Teadlaste arvates on võimalik, et pool kuni kaks protsenti kõigist Hollandi vetes elavatest hall- ja randalhüljestest on nakatunud B grippi.

Mitmeid maailmas levinud gripitüvesid kannavad edasi loomad. A viiruse puhul on nendeks linnud ja mitmesugused loomad, C gripi puhul sead. B grippi peeti siiani ainult inimestega piirduvaks, kuid hollandi teadlaste avastus tähendab, et hülged võivad olla elavakse gripiallikaks ehk "reservuaariks".