Seagripi ring tõmbub koomale. “Veel möödunud nädalal võis arvata, et see on marginaalne, nüüd on neid juhtumeid nii palju, et keegi pole nakkuse eest kaitstud,” arvas Hõbemägi.

Ainar Ruussaar arvas aga, et kümme aastat tagasi oleksid Eesti inimesed seagripi suhtes õlgu kehitanud, et gripp on gripp ja tüsistustesse surrakse igal ajal.

Rein Kilk avaldas hämmastust selle üle, miks Soomes saab juba kolm nädalat ennast seagripi vastu vaktsineerida, kuid Eestis seda teha ei saa. “Mis inimelu hinnaks tuleb,” küsis ta.

“On kaks võimalust, kas sotsiaalminister Pevkuril on head nõuandjad, kes saavad aru, et seagripp on hüsteeria,” vastas Hõbemägi, et massilist vasktsineerimist pole sel juhul mõtet teha. 200 000 vaktsiinidoosi hankimiseks kulub 50 miljonit krooni, “või pole Eestil tõesti seda raha,” pakkus ta ka teise võimaluse.

Rein Kilgi sõnul on vaktsiinidoosist suurem kulu töötaja haigestumine, sest nädal aega kodus olemist võrdub tuhandete kroonidega.

Hõbemägi tuletas meelde netis ringlevaid vandenõuteooriaid ja tõi võrdluse, et vaktsiinitootajatele rohelise tule andmine meenutab Ameerika Ühendriikide sõduritele immuniteedi andmist Iraagis.