Herkel: haiglas hääletamine vajab rohkem tähelepanu

See küsimus kerkis mu ette üsna ootamatult. Üks ema väikelapsega sattus viirushaigusega Tallinna Lastehaiglasse. Kuna see juhtus eelmise nädala lõpus ning esimesed haiglapäevad olid murerasked, ei olnud valima minek esimene probleem, millele mõelda. Minule andis ta oma olukorrast teada eile, see tähendab eelhääletuse viimasel päeval.

Kui raviasutus asub mujal kui inimese elukoht — ja nõnda on enamasti —, siis korraldab hääletamist see kohapealne valimisjaoskond, mis eelhääletuse ajal tegeleb hääletamisega väljaspool elukohta. Mustamäel on selline jaoskond linnaosavalitsuses. Erinevus kasti koju tellimisest valimispäeval seisneb selles, et vastav taotlus tuleb esitada palju varem — hiljemalt eelhääletamise viimasel päeval kella neljaks pärastlõunal. Kodus hääletamise taotlus esitatakse hiljemalt kella neljaks valimispäeval. Kuna raviasutuses on tegemist on väljaspool elukohta hääletamisega, siis on varasem tärmin isegi põhjendatud.

Kindlasti ei saa aga eeldada, et patsiendid seda valimiskorralduse nüanssi teavad. Järelikult tuleb neid sellest aegsasti teavitada. Antud raviasutuses olevat seda tehtud nii aegsasti, et see juhtus just enne seda, kui minu tuttav väikemehega haiglasse jõudis. Järgnevatel päevadel see info temani ei jõudnud, või täpsemini — jõudis liiga hilja. Kuna ID-kaardi pin-koodid ja toimiv internet polnud käe pärast, jäi ära ka elektroonilise hääletuse võimalus. Nüüd jääb üle loota vaid sellele, et pühapäevaks õnnestub terveneda.

Ma ei taha minuni jõudnud info põhjal süüdistada konkreetset haiglat. Lõpuks on arstide põhitegevus muus ja ka minu tuttav on nendele väga tänulik. Siiski paistab, et raviasutustes hääletamise korraldamisel ei toimu kõik asjad nii õlitatult nagu võiks. Näiteks on üldse lahenduseta küsimus, kuidas saavad hääletada need patsiendid, kes satuvad väljaspool elukohta asuvasse haiglasse eelhääletuse päevade ja valimispäeva vahelisel ajal. Kasti nad endale tellida ei saa ja ka elektrooniline hääletus on läbi. Ometi peaks see vähemalt sama omavalitsuse piires olema lahendatav ja asjaolu, et Tallinn jaguneb kolmeks erinevaks valimisringkonnaks, ei tohiks olla takistus.

Kui teemat veel laiendada, siis on omaette probleemiring seotud psühhiaatriahaiglate ja hooldusasutustega, kus valija eelistuse mõjutamine võib olla äärmiselt lihtne.

Need küsimused võivad paista nüanssidena, mis suurt pilti ei mõjuta. Mina tahan uskuda, et Eesti on sedavõrd arenenud riik, et ka sellised küsimused paremini läbi mõelda. Valimisõigus kuulub põhiõiguste hulka ja sestap tuleb sellega tegeleda.