Helmer Jõgi: kas riigieksamitega on lootust konsensusele?
Lõpueksamiteemalisel ühisarutelul osalesid haridusministeeriumi, rektorite nõukogu ja õpetajate liidu esindus ning õpilasesinduste liidu ja üliõpilaskondade liidu noored.
Uuendatud riikliku õppekava ning põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse eelnõu paragrahvides on eksamitest rääkides kasutusel mõisted lõpueksam, riigieksam, küpsuseksam, ühtsete ülesannetega lõpueksam, komplekseksam, mis tekitab raskusi eksamivormide eristamisel. Lõpueksamid jagunevad riigieksamiteks (riik korraldab) ja koolieksamiteks (kool korraldab). Küpsuseksami termini ettepanek tuli õpilasesinduste liidult eristamaks kooli lõpetamiseks tarvilikke eksameid kõrgkooli sisseastumistingimustest. Küpsuseksami mõistesse mahub küll palju lootusi, ootusi ja hinnanguid, kuid sellesse loendisse ta ei sobi.
Lepiti kokku õpetajaskonnas mitmeid tõlgendusi tekitanud § 21 lõige 2 ja 4 sõnastuse muutmise vajaduses. Lg 2: „lõpueksami võib asendada teise eksamiga samas aines.” HTM-i mõte oli anda õpilastele võimalus asendada võõrkeele riigieksam rahvusvaheliste testidega. Õpetajad ja koolijuhid on kurtnud, et seda lugedes saadakse aru, nagu võiks ebaõnnestunud riigieksami asendada koolieksamiga. Lõikega 4 püütakse varieerida matemaatikaeksami korraldamist. Tõdeti, et neisse seadusepügalatesse tuleb kirjutada sõnad „võõrkeel” ja „matemaatika”.
Arusaam gümnaasiumist
Eksamite sisu ja korraldus sõltub suuresti sellest, milliseks on kujunenud/kujunemas arusaam gümnaasiumist. Kui iseloomustame gümnaasiumi laiendiga „massi-”, on ootused lõpueksamite lihtsamaks muutumisele asjakohased ning kõrgkoolid asuvad oma vastuvõtutingimusi muutma. Olgu see siis eritingimustega vastuvõtu suurendamine, akadeemilised testid, lõpetatud kooli nimi vm.
Praegu oleme valimas puhta gümnaasiumi suunda, st õppimisvõimaluste mitmekesistamist, õppija võimete ja huvidega arvestamist ning tema motivatsiooni hoidmist. Loomulik on, et iga gümnaasium pakub süvendatud õppimisvõimalusi ühes või mitmes suunas. See eeldab põhjalikumaid teadmisi ja ka põhjalikumat testimist sellel suunal. Kaks eri raskusastmega matemaatika lõpueksamit sobituvad sellesse mudelisse hästi. Arvestades võõrkeelte süvaõpet, peaks ka siin lõpueksameid diferentseerima.
Mõnevõrra arusaamatuks jääb komplekseksami idee sotsiaal- ja loodusainete suunal (RÕK-i termin küpsuseksam). Kui noor soovib jätkata kõrgkoolis, peaks ta saama sooritada valitud suunas õpingute alustamiseks vajaliku eksami. Komplekseksam jäägu neile, kel ei ole veel kindlaid tulevikuplaane.
Komplekseksami poolt ja vastu
Riiklikult ettevalmistatud eksami korral jääb koolilõpetanul võimalus proovida õnne mitmes kõrgkoolis. Seadusemuudatusega sissetoodav komplekseksam suurendab õpilase kindlustunnet kooli lõpetamiseks, kuid ahendab võimalusi õpinguid lisaeksamiteta jätkata. Uue eksamikorraldusega sisseastumiseksamite osatähtsus kasvab. Kindlasti peaksime aga meiegi paljudes riikides kinnistunud komplekseksamitega algust tegema. Vette astumata ujumist selgeks ei saa.
Ainult miinimumi pealt riigieksamite tegemine pisendab koolide kohustust õpilastele süvendatud õpet võimaldada. Jäägu kolm diferentseerimisvõimalusega riigieksamit ning neljas õpilase valikul – kas riigi- või komplekseksam. Uue eksamisüsteemiga tuleb üle vaadata ka kutsekoolilõpetajate võimalused lisa-aastaks. Praegu on lisa-aasta sisu nende jaoks vaid riigieksamikursused täiskasvanute gümnaasiumis.
Oleme omandanud piisavalt kogemusi, et öelda jah 50% piiri kehtestamisele. Sümpaatne on õpilaste soov, et kõrgkoolid hindaksid tudengikandidaatide motivatsiooni valitud erialal õppida.
Artikli täisteksti loe Õpetajate Lehest.
