HELL-INN kui õudusunenägu: Talsinki?

Üsna hiljuti taasesitleti meedia hapukurgihooajale sujuvalt järgnenud “Russki Razmeri” hooaja avatoostina kusagil ja kellegi värisevate kätega tolmust puhtaks klopitud vana ja roostes, ent kuidagi tuttavliku välimusega suurprojekt Tallinna-Helsinki megapolisest, Kopli lahe kahe peaga siiamikaksiktiigrist TALSINKIST.

Et see haige mõte tundus kuidagi varemkuuldud või tuttav nagu igasügisene nina tilkumine, siis huvitusin, kus ja kas ma seda varem kuulnud olen. Loomult laisa, ent lojaalse e-riigi õ-kodanikuna lootsin enda mälu asemel tööle panna google ja kohalike portaalilehtede otsingumootorid. Ja mis ma leidsin? Õigemini, mida ma ei leidnud: EPL-i arhiives pold eriti midagi, ainult värske uudis, mis vihjab , et Talsinki on hoopis Sõõrumaa ja Manutenti kinnisvaraprojekt (“Manutent ja Väljataga broneerivat Talsinki kui kaubamärgi” or smth.). Lapski peaks taipama, et selle taga peab olema uue megalinna mastaapidele sobiva hamburgeriputka ümberehitamine praegusest hallitanud Linnahallist.

Merest ja transiidirahadest kaugele jääva Tartu linnakomitee häälekandjast “Postimees” leidsin siiski pealinna lehtedes üha uute värskete äri- , poliitika- ja korruptsiooniuudiste alla juba mattunud vana uudise: Eesti ja Soome peavad homme Tallinnas ühiskonverentsi “Talsinki”, kus arutatakse kahe maa pealinnadest moodustuva ühtse tõmbekeskuse arengusuundumusi ja tulevikuperspektiive. Paraku see “homme” oli juba aastaid tagasi. Tolle mitu aastat tagasi toimunud visionääride-futuristide kokkusaamise kohta teatati toona -“Konverentsi avab Tallinna linnapea Tõnis Palts. Raepressi teatel on teiste ettekandjate seas mitmeid kultuuri ja avaliku elu tegelasi nii Soome kui ka Eesti poolelt.” Ja edasi — Tallinnal ja Helsinkil on pealinnadena teineteisest sõltumatud ja seetõttu väga erinevad tulevikustsenaariumid, ometi on jõudu kogumas ka nende stsenaariumide üsna suur ühisosa, mida sümboliseeribki nimi Talsinki, leiavad konverentsi korraldajad.
Visionäärid avaldasid lootust: Korraldajate arvates ei ole nimekombinatsioon Talsinki pelgalt keelemäng, ehkki vaimuka märgina äratab see ka poeetilisi visioone.

Täna neid paari aasta vanuseid üleskutseid meenutades peame paraku nentima, et vähemalt poeetilisi visioone ühiskonverentsi korraldajatel nähtavalt tekitada ei ole õnnestunud. Ilukirjanduslik-poeetiline retseptsioon on olnud praktiliselt olematu. Kus on eepilised suurvormid, poeemid, luuletused? Isegi tankasid ja epigramme ei leidu. Võib olla on viga korraldajates? Mäletame, et alles mitte väga ammu tõi mõne kalurikolhoosi või Metsamajandi välja pandud paari tuhande rublane preemia parimale tursa-stauriidi või kuuse-männi teemalisele estraadilaulule konkureerima kümneid ENSV teenelisi, rahva- ja töötuid kunstnikke-suleseppi-viisimeistreid. Ühiskonverentsijad ei pannud ometi välja isegi paari kilo “Tallinna” sinki. Mida sa siis tahad, eriti tiigri-Eestis, kus tasuta lõunaid ei ole. Ja ilma eest ei saa siin enam isegi käbisid, kui sa just orav ei ole. Teine takistus näib olevat puhtloominguline: sõnapaar Tallinn ja Helsinki ei riimu kuidagi. Mäletatavasti maadles sama probleemiga J.Nossovi teateil ka marakann-luuletaja Totu — sõnale “poogen” oli praktiliselt võimatu leida riimuvat poeetilist vastet. Pessimistlikumalt võikski praegu kokkuvõtteid tehes öelda, et megapolise Talsinki projektiga näikse olevat poogen. Samuti nagu nende kahe Läänemere äärse Euroopa provintsilinna vahelise veealuse tunneli rajamise kavaga (tunneli siinpoolne ava pidi asuma Lennart Meri Rohuneeme maja keldris). Enne tõuseb päike solgiämbrist ja Leedo ehitab üle Muhu väina Atonenile-Ansipile purde.

Ometi peaks traditsioonilisi Tallinna kilusid Tallinna singi, “Tallsinkiga” asendada kavandavate visionääridele olema julgustavaks arvukad näited sellest, kuidas kaksiklinnad Horre Zeigeri “sõsarsaartena” (Saaremaa-Muhumaa) edukalt mujal maailmas ja ka siinsamas Eestis edukalt eksisteerivad ja viljatult, kedagi kahjustamata toimetavad. Eestis: Maardu-Kallavere, Kohtla-Järve, Saha-Loo, Mõisa- Küla, Karksi-Nuia, Kapa-Kohila. Üle piiride: Narva-Ivangorod, Valga-Valka.

Aga ilma naljata. Tallsinki meile serveerida üritavad entusiastid näikse oma plane võtvat palju tõsisemalt, kui kunagi Leonhard Lapin, kes millalgi vene ajal pakkus välja tollase nn. Sõpruse puiestee (taksopargi) ringi keskpunktiks määratud maltsastunud haljasalale püstitada maailma kõrgeim torn, Lapin Tower, mis pidi ilmestama sealset muidu nii igavat linnaarhitektuuri. Idee oli ekstravagantne ja irvitas peenelt tollase nõuk. Tegelikkuse üle. Ainuüksi vene riigi võimalusi ja tehn. taset arvestades oli millegi sarnase projekteeriminegi võimatu. Sama hulljulge Talsinki Projektiga on aga häda selles, et see oma mõttetusele vaatamata on täna täiesti teostatav ka ilma Meelis Lao, Mogila või mõne teise poliitikute sõbra PR-toetuseta. Eesti lähiajalugu on tõendanud, et jaburatel ideedel on kalduvus realiseeruda. Näib, et ka raha taha asi enam seisma ei jääks: Eesti riigil on üleliigset raha küll ja küll. Pisut lootust annab, et sellesse singiprojekti on nähtud ette sise suitsutada ka ülelahe naabrid. Kes oma lõunaranniku ainsa suurlinna promenaadidena Sepa ja Sõle tänavaid hästi ette ei kujuta. Veel vähem soovivad nad vennastuda poole miljoniga, kelle seas tuhandeid narkareid, vargaid ja aidsi viiruse kandjaid. Ja kuidas kujutavad vähemalt kodus siivsad soomlased ette lõunanaabrite tipp-poliitikute poolt tõsimeeli aruteldud Tallinna öist valgustuskava punaste laternatega? Talsinki- Euroopa lõbumaja. Arvatavasti just noil põhjusil on meie futuristide julge kava leidnud sealpool lahte pehmelt öeldes jahedat vastuvõttu. Täpsemalt: sellest üritatakse avalikult mitte rääkida. Ka need härrad, kes siin nädalavahetuste-pühade aegu müramas armastavad käia on kodus pestud-kammitud-kained. Tallinna võlu soomlastele ongi selles, et ta ei ole Helsinki. Mürgeldamas käime ikka külas, kodus puhkame ja oleme korralikud. Küsisin Talsingi retsepti kohta oma internetituttavalt, juba aastaid Soomes elavalt ja töötavalt Generaator M-ilt (netinimi). Kohaliku eluga hästi kursis olev aruselge arhitekt väitis, et on sellest naljakast ideest lugenud küll interneti kaudu Eesti ajalehtedest, aga Soomes ei tea keegi sellest midagi. See on non-issue. Mistõttu loodan, et ka meil selle veidra mõttekesega vähemalt avalik meedia edasi ei tegeleks. Et mitte hullutada lugejaid. Nõuk. aja raske taagana püsib paljudes, eriti vanema põlve inimestes visalt harjumus uskuda seda, mida lehed kokku valetavad.

Lõpetuseks ja võib olla teemakohatuna tuletab see Breznevlik Siberi jõgede ümberpööramise megaprojekt meelde Kevin Alleni tehtud head filmi “Twin Town” ühest sama jaburast kaksiklinnast Walesis. Laskumata detailidesse (paljud on loodetavasti seda näinud — Alleni kaksiklinna poliitiline elu kulgeb ümber “massaazhisalongi” (meiegi linnapäid võõrustanud salongi “Lily” analoog) ja ainsad aruselged tegelased näikse olevat kaks autosid kleptomaaniliselt ärandavat ja mingit dõupi usinasti pruukivat pätti Julian ja Jeremy (e.k. subtiitris Tembu ja Vembu). Meie kakslinna projektantide jaoks on filmist leida ülevõtmiseks neile kahele viidatud mainekujundajale kuuluv Twin Towni tunnuslause “Pretty Shitty City!”. (meil oleks “Heade mõtete linn” vmt.) Pretty Fucked Up Plan meie talsinkide kava kohta öelda oleks juba ebatsensuurne.