Heli Künnapas: Rein Raua "Rekonstruktsioon" on kaasahaarav ja mõnusalt kirjutatud
Kokkuvõtlikult on tegemist müstilise ja lummava teosega! Kui enne lugemist tundus mingil põhjusel, et see on kindlasti minu jaoks liiga keeruline ja kõrgelennuline, siis esimestest lehekülgedest alates läks lugemine väga lihtsalt. Teose autor on haritud inimene ja tema tase ei jäänud teose jooksul saladuseks, sest erinevaid näiteid kirjandusest, kunstist, erinevatest riikidest ja keeltest lendas läbi teose pingutamata. See aga ei jätnud moraalilugemise muljet, vaid kõik sobis ilusti tervikusse.
Loo peategelane Enn Padrik saab vähidiagnoosi. Sellest leiab ta jõudu, et hakata uurima viis aastat tagasi koos mõne sõbraga enesetapu teinud tütre lugu. Ennu haigus ei saa raamatus väga palju tähelepanu. Seda kasutatakse küll motivaatorina tütre surma uurimiseks, kuid enamus ajast on lihtne haiguse teema üldse unustada. Raamatus räägivadki erinevad tegelased suuremast ringist üha väiksemani lugusid Ennu tütrest Annist ja tema teekonnast viimase otsuseni.
Kuna tegemist on pigem monoloogidega, on käsitletud väga laiaulatuslikku teemade ringi. Mõnikord ununeb isegi, et millest üldse jutt, sest mõni lugu suundub eelnevast täiesti erinevas suunas, kuid kokkuvõttes täiendavad kõik lood üksteist. Üks väheusutav asi minu jaoks oli see, et kõikjal sattusid omavahel kokku kahtlaselt sarnased inimesed, kes olid võimelised samadel teemadel diskuteerima, aga see võib olla minu isiklik kiiks, et ma pole selliseid olukordi väga tihti näinud.
Tekst oli kaasahaarav ja mõnusalt kirjutatud. Lummavaks teebki "Rekonstruktsiooni" see, et tegemist on intelligentse teosega, kuid see ei karju igalt leheküljelt rõhutatult vastu. Nii saad süveneda teosele, mitte sellele, et kuidas ennast raamatust läbi närida.
