Helen Sildna, Meelis Milder ja Alar Kolk Arvamusfestivalil: kuidas maailmas läbi lüüa?

 (30)
Arutelu "Maailmas läbilöömine" Arvamusfestivali kagulaval
Arutelu "Maailmas läbilöömine" Arvamusfestivali kagulavalFoto: DELFI

Meelis Milder: Mis on läbilöömine? See on suhteline. Kui tuua võrdlus spordiga, siis kas läbilöök on olümpiamedal või võit oma kodukohas?

Helen Sildna: Läbilöök pole fakt iseeneses, vaid protsess. Läbilöök on see, kui sa iga päev pead end uuristama läbi kiviseina. Sa pead alati tegema midagi, mis on üle sinu piiride. Läbilöök minul kui ettevõtjal on üks asi, aga minu enda jaoks on läbilöök see, et ma tunnetan oma vajalikkust oma ühiskonna jaoks ehk tunnen ennast vajalikuna. Ja see motiveerib läbi seina uuristama.

Alar Kolk: 22 aastat pärast iseseisvuse saavutamist ei pea paaniliselt sinimustvalgest kinni hoidma. Maailmas ei huvita kedagi, mis riigist sa tuled, vaid see, kas sul on mõni unikaalne idee, mis aitaks maailma probleeme lahendada. Maailma probleemide mõtlemine võib vahel jääda filosoofiaks. Et sellest kasu oleks, on vaja palju nutti. Seega esimene üleskutse on see, et lisaks sotsiaalsele võrgustikule ei saa ära unustada haridust ja haritust.

Sildna: Kuidas edu defineerida? Üks asi on kuulajate number. Teine asi on see, kui sul on 50 000 fänni Facebookis. Kas sa suudad selle panna raha teenima?

Kui võrrelda Eestist tulevaid brände või nimetusi, millel võib riigile suur tähendus olla tuntuse mõttes, siis me ei saa kindlad olla, et need brändid on edukad. Ehk et brändi tuntus ja kliendibaasi suurenemine ei pruugi käsikäes käia. Tegelikult on töö isegi mitte publiku kasvatamine, vaid hoidmine. Sellekski tuleb tugevalt tööd teha.

Seotud lood:

Kolk: Me räägime tihti, et tehke Eestis asi valmis ja minge siis väljapoole müüma. See on kümne aasta vanune mudel. Pigem võtke ja proovige kohe asi USAs või Venemaal käima panna.

Mulle tundub, et täna peaksid läbilöögid algama mujalt kui Eestist. Eesti puhul on töö tegemise kultuur kõva defitsiit. Ja meie arusaam tööst on jumal teab, kust pärit. Californias, kui sa võtad kaks nädalat järjest puhkust, siis pole mõtet tööle tagasi minna. Põhja-Ameerikas on arusaam tööst hoopis teistsugune.

Milder: Mina ütlen, et peab alustama Eestis äri ajamist. Igasuguse ettevõtluse alus ja tulevase läbilöögi planeerimine on seotud tingimustega - inimesed, turg ja muud ressursid nagu raha ja kannatlikkus. Kui need on kohapeal olemas, on lihtne alustada. Aga reeglina on Eestis neid asju raske kokku panna.

Kolk: Kas Eestis on turg? Või on see hobi?

Milder: Enamik tänaseid Eesti kapitaliste on edukad tänu Eesti turule, ma arvan. Paljud ettevõtjad, kes on läinud suurde maailma, on pigem ebaedukad.

Kolk: Kui rääkida maailmas läbilöögist, siis miljardiettevõtteid meil pole. Ehk et Eesti ettevõtete puhul on maailma mastaabis tõesti tegu hobiga.

Milder: Oletame, et sul on vaja kollektsiooni tegemiseks 20 disainerit. Normaalses organisatsioonis on püramiid - all lihtsad, noored, püüdlikud inimesed ja nad jõuavad tippu välja, kus toimub otsustamine. Püramiid töötab nii, et alt tuleb koguaeg inimesi juurde. Kui eksin, tean, et alt tuleb keegi asemele. Tohutu iseorganiseerumine, mis tekitab efektiivse organisatsiooni. Eestis seda pole.

Mul pole probleem leida noori, probleem on selles, et nii kui nad natuke midagi selgeks on saanud, nad lähevad ära. Ma aegajalt mõtlen, et me meenutame ülikooli, andes hariduse.

Sildna: Loomevaldkonna jaoks on eksport üsna uus mõiste. Paljudele tundub, et see on eputamise jutt. Aga väikesel turul võib lähtuda motost ekspordi või sure. Kui talenti on palju ja me tahame, et sel talendil läheks hästi, siis tuleb neile sisendada, et nende turg on rahvusvaheline. Tihti on nii, et nišiartistidel ongi kergem minna väljapoole. Üks edukamaid Eesti muusika ekspordiartikleid on Maria Minerva, kes on välismaal leidnud endale suure kuulajaskonna.

Kolk: Viimane aeg on EAS nimetada ümber Läbilöögi Arendamise Sihtasutuseks!

Sildna: Kui Eesti riigi majandus peaks kogu aeg kasvama, siis see ongi võimalik ainult koos välisturuga.

Joel Volkov: Kas valitsusel on ettekujutus, kuidas Eesti riik või rahvas peaks läbi lööma?

Kolk: Valitsuse suunas vaatamine ja mõte, et valitsus päästab ettevõtluse ja kultuuri ära - aitab. Arusaam ekspordi vajalikkusest langegu ettevõtetele.

Loe veel

Sildna: Ma pole kunagi olnud näpuga osutaja ja riigi süüdistaja. Olen seda meelt, et tegijad ja spetsialistid saavad riiki õpetada, kuidas õigesti toetada, et riik oleks efektiivne. Kui tahame, et Eesti riik ja ettevõtted oleksid jätkusuutlikud, siis riik peab toetama, täpsemalt, riik peab investeerima õigetesse asjadesse. Olukord on paranenud, aga paranemiseks peab valdkond ise organiseeruma ja ütlema, mida on vaja. See teadmine peab olema valdkonnas ja nad peavad suutma põhjendada, miks mingi asi on Eestile oluline.

Kui jutt oli sellest, et rahvusvahelisel turul genereerub noori disainereid, siis see on ka riiklik poliitika. Riigi ülesanne on garanteerida rohujuuretasand, kust kogu aeg tuleb talenti juurde.

Milder: Selle nimi on kõrgharidus...

Meie valik pole mitte üks või teine partei, vaid see, millises riigis registreerida ettevõte.

Kolk: Meil käib 10 protsenti tööjõust juba Soomes tööl. Meil on Eesti asemel Euroopa Liit. Võiks Eesti riigi piiristamise ära lõpetada, seda pole enam ammu olemas, on EL.

Sildna: Kerli on Eesti artist, aga ta ei too enam Eestisse tulu. Kui me tahame, et kogu tööstusharu tuleks Eestisse, siis miks peaksime kõik need talendid üle andma Rootsi muusikatööstusele?

Volkov: Kumb mudel on parem - kas see, et antakse päris paljudele, aga väga vähe, versus see, et võiks anda kontsentreeritult inimestele, kes lööksid läbi?

Sildna: Arenduskeskustes, inkubaatorites oleme tegelenud teadlikkuse tõstmisega. Oleme tekitanud inimesi, kes saaksid aru, kuidas asju ajada. Sellest punktist tuleb edasi minna.

Kolk: Lisaks toetuste saamisele ja andmisele oleme me saanud püsti kinnisvara - innovatsioonikeskused ja muu. Küsimus on selles, kas meil on ka ärimehi, kes neid kasutades tegevust alustaks?

Sildna: See protsess võtab kauem aega.

Kolk: Kõige vingemad tingimused ettevõtte loomiseks on Eestis - 10 minutit. Prantsusmaal võtab aega pool aastat.

Sildna: Välisturg peab ise ütlema, mis on hea projekt. Me peame loojatele looma võimaluse areneda, siis anda võimaluse saada kokku ekspordipartneriga.

Kolk: iPhone'ile Siri rakenduse teinud kaks poissi elasid vanemate juures, firmal polnud kodulehekülge ja see tegutses neli kuud. Apple ostis selle 200 miljoni dollari eest.

Volkov: On valdkondi, kus oled läbilöögi saavutanud ja enam tuge ei vaja. Mõnes valdkonnas on aga nii, et tuge on vaja hoopis hiljem, mitte alguses.

Sildna: Konteksti taju tekkimiseks on vaja välismaal käia. Eestis kardetakse välja minna, välismessil ei julgeta suhelda. Aga see üks välisreis annab uskumatult palju.

Milder: Me rääkisime, et meil on eksport ja et meil on toetused. Ma olen näinud, et see, millele mõnikord toetust antakse, hakkab mõjutama, millega tegeletakse. On tüüpe, kelle elustiil ongi projekte välja mõelda.

Sul on kas olemas mingi oskus, pead veidral moel viisi või oskad kvaliteetselt ja kiiresti pintsakuid õmmelda. Ja siis sa proovid, kas see oskus on piisav, et seda Eestist välja müüa. See on üks võimalus läbilöögiks. Teine võimalus on toode, ehk mingi probleemi lahendus. Sellega on selge - seda pole mõtet hakata väiksel turul katsetama, vaid mõttekas on minna kõige tõenäolisemate tarbijate juurde. Heal juhul on olemas need mõlemad, aga algajate ettevõtete puhul tavaliselt mõlemat ei ole.

Eestis on suurepärane padjatootja. Aga see on padi. See ei ole Siri või mingi telefon, see on padi ja seda pole keeruline teha.

Sildna: Kui tahad meedia tähelepanu saama, peab olema lugu. The Guardian ütles pärast Tallinn Music Weeki - Eesti on järgmine Island. Väikese riigi kohta on sealt tulnud väga palju muusikuid.

Milder: Sul peab olema mingi kvaliteet valdkonnas. Kui kvaliteeti pole, siis pole sellega midagi peale hakata.

Volkov: On kohad, kus loo rääkimine ongi asja sisu - muusikas, kunstis, arhitektuuris. Teaduses, hariduses on teisiti, seal on pragmatism suurem. Rõivaäris tõmbab piisavalt suur äri riigi järgi, läbi mingi brändi tuntakse riiki. Enne IKEAt ei teadnud Rootsi mööblitööstusest keegi midagi.

Milder: Kui ma oleksin töötanud Baltikas ja Eestis poleks olnud EKAt või head kunsti ja moedisaini haridust ja samal ajal tervet plejaadi andekaid disainereid, siis suure tõenäosusega oleksin teinud midagi muud, midagi vähemhuvitavat. Sul peab olema piisavalt padruneid, et sõtta minna...

Kolk: 10 aasta pärast on selge ja kõik on aru saanud, et eestlaste seas ei tule nii palju vingeid ideid - meil on vaja inimesi juurde tuua, et neid ideid tekiks. Need inimesed ei tea sinimustvalgest mitte midagi. Me ei saa majandust ainult Eesti identiteedi peale üles ehitada.

Sildna: Eeldused - EKAs oli kunstiharidus ehk oli materjal. Ma poleks kunagi Eesti muusikaekspordiga tegelenud, kui ma poleks siiralt veendunud, et meil on raha ja talenti. Mind teeb tihtilugu kurvaks, kui näen andekaid inimesi Eestis, aga nad ei realiseeri oma potentsiaali. Tihti on puudu lihtsasti sõnastatavad abivahendid. Kui sajast andekast 10 jõuavad läbimurdeni, siis see on superhea tulemus. Kõik nagunii ei jõua.

On meie kõigi huvides, et olemasolevad talendid saaksid oma talenti kasutada. Näiteks Björki edust on olnud kasu kogu Islandile ja sealsele muusikaelule.