Hea une rohi on regulaarne toitumine ja trenn

 (8)
perejalaps
Foto on illustratiivneFoto: Andres Putting

Uni moodustab meie elust väga suure osa ja kui hommikul pole välja puhanud, kipub kogu päev viltu minema. Selleks, et nii ei läheks, tasub teha trenni ning süüa regulaarselt.

Öeldakse, et päeva kõige tähtsam söögikord on hommikusöök ning seda ei tasuks kindlasti vahele jätta. See on ka omal nahal järele proovitud ning peab tõesti ütlema, et kui hommikusöök jääb söömata, on nõrk olla ning seda tühimikku ei suuda täita isegi suurema lõunasöögi portsjoniga.

Samamoodi on unega. Kindlasti mõtlevad paljud töökad inimesed, et nädala sees raban nagu pöörane ja siis nädalalõpus magan end korralikult välja, aga nii nagu söömist, ei saa ka und tagantjärele tasa teha.

Inimene vajab iga päev regulaarseid söögikordi ja seda kolm korda päevas. Kui sa sööd näiteks hommikul, aga jätad lõunasöögi vahele ja siis pugid kõhu õhtul kõvasti täis, ei ole see ikkagi sama, mis regulaarne toitumine. See on enda paksuks söömine.

Kui lähed igal õhtul kell 12 magama ja ärkad kell 7 hommikul, magad sa argipäeviti nädalas ainult 35 tundi. Optimaalne uni on aga vähemalt 8 tundi ööpäevas ja argipäeviti nädalas 40 tundi. Kui ainult 7 tundi ööpäevas magada, jääb 5 tundi nädalas magamata. Mõelge, kui aastaid jääb iga nädal 5 tundi magamata, kuidas see pikapeale võib hakata tervist mõjutama. Ja seda 5 tundi ei saa ka nädalavahetuseti tasa teha, sest inimese unerežiim ei tööta nii.

Seotud lood:

Olen mõlemad meetmed ise järele proovinud ning võin öelda, et toitumine on sama tähtis kui uni. Kui mõlemad on regulaarsed, on ka igapäevases elus pingeid ja stressi vähem. Lisaks püsib emotsionaalne tasakaal paigas.

Tõeliselt hea uni tuli siis, kui hakkasin lisaks regulaarsele toitumisele ka regulaarselt tervisespordiga tegelema. Alguses olin pärast trenne lihtsalt nii väsinud, et viskasin end lihtsalt voodisse pikali ja jäin kohe magama. Mõne aja hakkas vorm paremaks minema ning trenn muutis mind tugevamaks.

Nüüd jälgin enda toitumist ja uneaega ning seetõttu on ka igapäevastressi vähem. Ka ei mõjuta nii palju välised tegurid minu emotsionaalset seisundit.