Harri Tiido: Gruusia sõda ja Venemaa suurõppused muutsid NATO mõtlemist

 (60)
Harri Tiido
Päevaleht/Pressifoto, Rene Suurkaev

Välisministeeriumi poliitika asekantsler Harri Tiido ütles Delfile, et sel ja järgmisel aastal korraldatavad NATO õppused Balti riikides ei ole otseselt ajendatud Venemaa äsjastest manöövritest. NATO julgeolekupoliitiline mõtlemine on pärast Gruusia sõda siiski muutunud.

1. NATO ning Balti riikide armeede ühistegevusõppuste arv suureneb aastatel 2010-2011 hüppeliselt. Kas see on vastukäik Venemaa hiljutistele õppustele Zapad ja Ladoga?

Balti riigid on samuti NATO riigid, seega on tegemist NATO õppustega liikmesmaade osalusel. Üldreeglina toimuvad taolised õppused pikemaajalise kava alusel ja seetõttu vahetu seos märgitud Venemaa õppustega puudub. Samas ei saa eitada, et sündmused nagu Venemaa-Gruusia sõda ja küsimuses mainitud manöövrid on mõjutanud ka NATO julgeolekupoliitilist mõtlemist.

Eelkõige on aga tegemist NATO liikmesmaade võrdse julgeoleku põhimõtte ellurakendamisega. Võrdse julgeoleku tagamiseks liikmesriikidele on vajalik harjutada ühistegevust ka teoreetiliseks juhuks, kui peaks tekkima vajadus mõnda liikmesriiki kollektiivselt kaitsta.

2. Millist kasu Balti riikide kaitseväed neist õppustest peamiselt lõikavad?

Õppuste teine eesmärk on üldise kaitsejõudude ja nende erinevate üksuste koostöö harjutamine, mida võib vaja minna geograafilisest asukohast sõltumata. Koostegevuse praktiseerimine peab toimuma erinevates piirkondades ja erinevate väeliikide vahel. Eesti, nagu ka Läti ja Leedu kaitsejõududele annavad taolised õppused hea võimaluse praktikas rakendada ja lihvida ühistegevust ning tuvastada, kas nende ettevalmistus on taoliseks tegevuseks piisav.

3. Nii et baltlastele antakse märku, et meist hoolitakse?

Taoliste õppuste näol on tegemist ka selge signaaliga avalikkusele, et NATO järgib endiselt kollektiivkaitse põhimõtteid.

4. Rahustame pessimiste: kas NATO-l on operatiivplaan Balti riikide kaitseks või mitte?

Sellele küsimusele saan vastata vaid niipalju, et NATO ja selle liikmesriigid ei kommenteeri kaitseplaanide koostamist või nende olemasolu. Lisada võin aga, et eriliseks mureks selle pärast, et NATO ei kavatsegi meid kaitsta, ei ole praegu alust.