Haridusreform ohustab väikseid omavalitsusi

Endised ministrid kritiseerisid haridusreformis ette nähtud kooliühingute loomist ja haridusosakute süsteemi, mis toovad nende sõnul kaasa omavalitsuste väljasuremise ja ohu rahva identiteedile.

Haridus- ja teadusminister Toivo Maimets esitles esmaspäeval valitsuskabineti istungil üldhariduse koolikorralduse ja rahastamissüsteemi muutmise põhimõtteid “21. sajandi haridus.”

Postimees kirjutas, et need näevad näiteks ette valemi järgi arvutatavast pearahast ja koolidele makstavast teatud baasrahast koosnevat haridusosakute süsteemi ning koolide muutmist kooliühinguiks, kes saaksid raha kasutada omavalitsustest sõltumata. Valitsuskabinet kiitis pärast pikki arutelusid plaani heaks ja otsustas võtta selle aluseks eelnõude koostamisel.

Endise haridusministri Peeter Kreitzbergi hinnangul suurendab nende ideede teostumine hariduslikku kihistumist ja hariduse koondumist maakonnakeskustesse, mis mõjub negatiivselt maaelule. “See annab tugeva löögi meie sajanditevanusele eluviisile ja kogu identiteedile,” nentis endine minister.

Kreitzbergi väitel lõhub kooliühingute loomine Eesti haldussüsteemi. “See tähendab, et riik läheb omavalitsustest mööda ja hakkab koolidega otse suhtlema,” kostis ta. “Sisuliselt tähendab see omavalitsuste väljasuremist. Mida see õpilastele tähendab, on praegu raske öelda, aga ma ei usu headesse tagajärgedesse ka nende jaoks.”

Omavalitsuste väljasuremisohule viitas ka endine haridusminister ja Võru maavanem Mait Klaassen, kelle hinnangul ei tohi hariduselu reguleerimist omavalitsuste ülesannete loetelust kindlasti välja jätta.

“Nagu mujal maailmas, nii peaks ka meil koolide rahastamine toimuma omavalitsuste kaudu,” ütles Klaassen. “Riiklikul tasandil ei suuda keegi koolide rahastamist juhtida, omavalitsused teavad täpsemalt, mis nende koolides toimub. Praegu moodustab haridus omavalitsuste temaatikast ja eelarvest umbes poole või rohkemgi.”

Suure-Jaani gümnaasiumi direktor Peeter Sadam möönis, et teatud ohtusid ja halduskorralduse muutumist võib reform endaga kaasa tuua, eriti omavalitsuste rolli vähenemise tõttu. Koolide muutmist juriidilisteks isikuteks Sadam ei peljanud.

“Staažikamad direktorid on nagunii pidanud koole ise majandama,” lausus koolidirektor. “Nendel ei tekiks kooli juhtimisel erilisi probleeme. Iseasi, kuidas raha liikuma hakkab.”

Programmi “21. sajandi haridus” ühe väljatöötaja, rahandusministri nõuniku Aivo Vaske hinnangul pole Kreitzbergi ja Klaasseni muredel alust, sest kooliühingute osas on plaan jätta iga omavalitsuse otsustada, palju vabadust ja vastutust ta koolijuhile annab.

“Meil on ligi 250 omavalitsust koos volikogude, valitsuste ja kuludega, kes haldavad vaid ligi 600 kooli,” rääkis Vaske. “Neis käivate laste arv väheneb igal aastal ligi 10 000 võrra, mis mõjutab koolide arvu ja koolivõrku, samuti on kohalik kool paljude väikeste omavalitsuste ainsaks sisuliseks tegevusalaks — see on kindlasti üks mõttekoht omavalitsuspoliitikutele.”