Haridus saab järgmisel aastal rohkem raha

 (8)
Haridus saab järgmisel aastal rohkem raha
Foto: Sven Arbet, Maaleht

Raha hulk, mis läheb haridusele, peaks 2012. aasta eelarves tõusma pea kümme protsenti. Õpetajate Leht selgitab, kuhu see raha läheb.

Järgmise aasta riigieelarvesse on kirjutatud hariduskulude enam kui üheksaprotsendine tõus. Haridusministeeriumi eelarve suureneb järgmisel aastal eeldatavasti 1,23%. Selle näitaja juures on oluline panna tähele, et aastal 2012 väheneb Euroopa tõukefondidest tuleva raha hulk. Seega kasvab riigi enda panus enam kui kaks korda – 3,74%.

Kõrgharidus saab raha juurde

Märkimisväärselt kasvab tuleval aastal kõrghariduse rahastamine, kuhu planeeritakse juurde ca 6,25 miljonit eurot. Tõus on seotud varem tehtud otsustega. „Mõni aasta tagasi suurenes riikliku koolitustellimuse maht. Nüüd on väikesed aastakäigud välja kasvanud ja suured peale tulnud,” selgitas Holm. „Kuna eesmärk on neid kohti hoida, on objektiivne vajadus rahastust suurendada.” Teine kolm miljonit läheb kõrgkoolidele tänavu kümne protsendi võrra tõstetud riikliku koolitustellimuse maksumuse kompenseerimiseks.

Omavalitsused said tänavu riigilt ca 201 miljonit eurot, millest 165 miljonit läks puhtalt palgakulude katteks. Järgmisel aastal väheneb neile antav hariduskulude toetus 0,06% võrra. Holm selgitas, et tegelikku vähenemist pole – mainitud langus tuleb Viljandi riigigümnaasiumi arvelt. Nimetatud kooli pidamiseks seni antud raha läheb riigi kätesse, kuid selle võrra on Viljandi linnal ka kohustusi vähem.

Hariduskulutusi on ka teistel ministeeriumidel, näiteks läheb hariduskulutuste alla kultuuriministeeriumi eelarvest tulev ujumisõpetus. Teadust rahastatakse üldiselt HTM-i eelarvest, kuid ka põllumajandusministeeriumis teeb teadust terve osakond. Sääraste hariduskulude riigieelarvest üles leidmine on juba keerulisem ettevõtmine.

Osa kulusid välja ei paista

Peale selle ei paista suur osa haridusele minevatest kulutustest riigieelarvest välja. Enam kui poolsada koolihoonet ja õpilaskodu saab 72 miljonit eurot hoopis riigi kinnisvara aktsiaseltsi kaudu, sellest 55 miljonit tuleb saastekvoodi ühikute müügi arvelt. Selle eest renoveeritakse näiteks Tallinna tervishoiu kõrgkool, viis riigikooli (Viljandi, Haapsalu jt riigigümnaasiumid). Seal on peidus ka valdav osa eespool nimetatud üheksast protsendist.

Märkimisväärne hulk kvoodiraha läheb riigikoolidele. Janar Holm selgitas, et neile tähelepanu pööramist ei tohiks pahaks panna. „Riigikoolid, sealhulgas gümnaasiumid – rääkimata hariduslike erivajadustega (HEV) laste koolidest – on olnud läbi aegade omavalitsuste koolidest viletsamas seisus,” selgitas ta. „HEV-koolide ees on meil mitmekümneaastane võlg.”

Samas heidab Holm ette, et betoon on tihti sattunud haridusteemade arutelude keskmesse, kus see olla ei tohiks. „Loomulikult peab töö toimuma normaalsetes tingimustes,” selgitas ta, „kuid haridus pole majad, vaid see, mis neis toimub. On oht, et kipume majadesse üle investeerima.”

Kas haridus on prioriteet?

Kas haridus on riigi rahakotist eemale tõrjutud, nagu pahatihti väidetakse? Teadupärast tõsteti 2008. aastal õpetajate palgaalammäärasid, kuid halvenenud majandusolukorra tõttu kärbiti need poole aasta pealt endisele tasemele. Kantsler kinnitab, et selles ei peaks nägema hariduse alaväärtustamist, pigem vastupidi – praktiliselt kõigis teistes valdkondades palk langes. Janar Holmi selgitusel õpetajate palga alammäär aastate võrdluses ei langenud. „Masuaja eelarvekärpeid vaadates näeme, et haridus oli selge prioriteet – sai seal alati eeliseid. Haridusvaldkonnas ei pidanud kunagi kärpima samas mahus mis teistes. Õpetajate palk vaid kõikus.”

Haridusvaldkonnas planeeritav umbes üheksaprotsendine kasv jääb kogu järgmise aasta riigieelarve kasvust ca ühe protsendi võrra maha. Kõige enam, 23% võrra kosub riigikaitse rahakott. Janar Holmi sõnul tuleneb kaitsekulude kasv NATO-sse astudes antud lubadusest tõsta see 2%-ni SKT-st: „Ma ei näe siin ühe teisele eelistamist, küsimus on selles, kas täidame oma lubadusi või mitte. On oluline, et riigil oleks lubaduste täitja kuvand, see võib aidata meil saavutada paljusid teisi eemärki.”

Lauri Leesi väitel on hariduskulutuste suhtarv küll suur, kuid reaalselt läheb „Eesti rahva koolikuludeks” tuleva aasta riigi eelarvest vaid umbes neli ja pool protsenti („Kuuldes sõna õpetaja, soovin pihku haarata revolvri!”, Delfi 25.10).

Janar Holmi selgitusel on oluline, mida millega võrrelda. „Ma ei ütle, et Lauri Leesi midagi valesti oleks öelnud, kuid küsimus jääb – mida millega võrrelda,” ütles kantsler. „OECD riikidest on Eesti panustanud õpetajate palkade tõstmisesse kõige enam. See ei tähenda, et kulutaksime kogu raha alati õigesti. Kindlasti on paljudel juhtudel võimalik seda palju otstarbekamalt kasutada.”

Artikli täisteksti loe Õpetajate Lehest