Hardangervidda 13.03–21.03.04

Hardangervidda sai valitud teadlikult Gröönimaa ekspeditsiooni ettevalmistuse viimaseks etapiks. Sügisel kuupäevi paika pannes plaanisime Hardangerviddas matkata veebruari viimastel nädalatel, aga seoses vajaliku varustuse hilinemisega tuli kuupäevi muuta ja seetõttu sai matk toimuma vaid 2 nädalat enne Gröönimaale sõitu.

Matka eesmärgiks oli katsetada varustust, leida vigu ja muutmist vajavaid kohti, tekitada vajalikke rutiine, et kõik tegevused laitmatult sujuksid. Selle saavutamiseks imiteerisime korduvalt telgi püstitamist ja maha võtmist, erinevat tüüpi lumeonnide kaevamist, köietööd ja päästetehnikaid ja muud kasulikku. Hardangervidda on Euroopa suurim kõrgplatoo ja samaaegselt ka Norra suurim rahvuspark. Pindalalt on see umbes 1/3 Eestit. See paik on kõige lõunapoolsem piirkond, kust võib leida mitut liiki arktilisi loomi ja taimi. Piirkond on piisavalt mägine ja pakub palju ilusaid vaateid, samas sobivad sealsed laiad ja tasased mägedevahelised orud suurepäraselt kelguga matkamiseks. Just seal valmistusid oma suurteks ettevõtmisteks esimese inimesena Lõunapoolusele jõudnud Roald Amundsen ja esimese inimesena üle Gröönimaa suusatanud Fritjof Nansen. Lisaks sellistele suurkujudele käivad praeguse aja seiklejadki, nagu Ola Skinnarmo, õnnetult hukkunud Göran Kropp, Sjur Mordre jne Hardangerviddas ettevalmistumas. Igati väärikas paik.

Kuna matka eesmärgiks polnud teatud arvu kilomeetrite läbimine siis päevateekonnad jäid suhteliselt lühikesed. 5 päeva jooksul läbisime ca 60 kilomeetrit.

Esimestel päevadel oli end teadmata põhjustel jube raske edasi liikuma sundida. Ei teagi kas tegu oli reisiväsimusega või ettevalmistusest tuleneva magamatuse ja stressi koosmõjuga või mõne muu põhjusega. Igal juhul lubasime endale 10-12 tunniseid magamisi. Mida päev edasi, seda paremaks läks enesetunne ja seda rohkem suutsime korda saata.

Sellel matkal oli meil esmakordselt kasutusel täpselt samasugune menüü, nagu Gröönimaal olema saab. Tahtsime teada kuidas mõjub nii suurtes kogustes energia manustamine ja mida menüüs muuta tuleks. Kohe alguses sai selgeks et vähemalt esimestel päevadel pole me võimelised kogu toitu ära sööma. 5500 kalorist vaevalt 3000 suutsime ära tarbida. Ülejäänud toidu jaoks eraldasime koti, mille nimeks sai Söömata toidu kott. esimestel päevadel ei suutnud me kuidagi ära kasutada 100 grammi õli, mis meil iga päeva kohta oli. Üritasime leiutada erinevaid õli manustamise viise, et toit vähegi maitseks ja iiveldust ei tekitaks. Mida päev edasi seda vähem esemeid rändas suu asemel Söömata toidu kotti ja seda rohkem õli suutsime ära süüa. Sai selgeks, et vastukaaluks magusale menüüle tuleb suurendada suitsuvorsti osakaalu meie menüüs. Suitsuvorsti kuivatame, lõikame viiludeks ja pakendame gripiga suletavatesse kilekottidesse. Igaks päevaks 10 viilu. Peale igat einet paar viilu vorsti maitseb super hästi.

Lisaks pisikestele muutustele menüüs, leidsime uue lahenduse telgi pakkimisele. Kui varem võtsime telgi maha ja eemaldasime kanalitest kõik telgikaared ja pakkisime telgi väikesesse telgikotti, siis nüüdsest võtame telgikaared (Gröönimaal kasutame topeltkaari) kanalitest välja vaid osaliselt (viis esimest lüli) jättes ülejäänud kanalitesse alles. Edasi rullime telgikanga ümber kaarte. Selle tulemusena saame pika (ca. 160 cm) vorsti, mille paneme kelku. Sellisel viisil toimides ei pea me jäätunud telki suruma telgikotti, mida labakutega ja tuules on väga ebameeldiv teha. Lisaks sellele on õhtul telki üles pannes kaared osaliselt juba omal kohal ja seetõttu pääseme tunduvalt lihtsamalt.

Hardangerviddas katsetasime esmakordselt nn. Nanseni köögiaparaati ehk Koke Willyt. Koke Willy eelkäija on loodud Fritjof Nanseni poolt enne tema Gröönimaa ületust. Põhjuseks see, et teda ei rahuldanud tolleaegsed köögid, mis kulutasid liiga palju kütust. Nüüd, ligi 120 aastat hiljem, on Nanseni köögiaparaat kaotanud kaalus ja suuruselt kui teenib sama eesmärki — säästa kütust. Kui muidu kasutavad tavalised priimused (Primus Omnifuel, Multifuel, MSR Dragonfly, Optimus Nova jt) kasulikult vaid 35% toodetavast energiast, siis tänu Koke Willyle tõuseb kasutegur üle 70%!!! Selle tulemusena väheneb kütusekulu ligi 50%. Vähemtähtis pole ka võidetud aeg. Kes kunagi on sulatanud lumest vett –20 kraadises pakases, see teab, kui aeganõudev see tegevus on. Igaks päevaks peame sulatama ca’ 9 liitrit vett. Kokkuhoitud aeg lubab meil kauem magada ja tänu sellele oleme puhanumad ja rõõmsamad.

Hardangerviddas tegime rida katsetusi oma tehnikaga. Saatsime esmakordselt raporti ja ühe pildi Delfisse. Sateliitside pole just kõige kiirem viis tekstide ja piltide saatmiseks kuid kõik töötas üllatavalt kiiresti.

Kuigi matk Norra toimus plaanitsetust hiljem ja oli kestvuselt lühem, jäime sellega siiski rahule. Saime läbi viia vajalikud harjutused, testida varustust, katsetada menüüd ja korraks puhata ettevalmistuste muredest.