Samas ei tohi ära unustada, et lisaks toimetulekutoetusele on omavalitsustel ülesanne pakkuda täiendavat abi ning kuna neil on täpsem ülevaade iga inimese ja pere probleemidest, saab täpsem abi jõuda vajajateni just kohalike omavalitsuste kaudu. Näiteks võib tuua lasteaia kohatasu vähendamise või sellest vabastamise. Ka koolitoiduga kindlustamine toetab lapsi. Lisaks otsestele rahalistele toetustele saavad omavalitsused pakkuda peredele abi erinevate nõustamisteenuste näol.

Toimetulekutoetus on oma iseloomult lühiajaline toetus – selle eesmärk ei ole inimese äraelamine toetusest pikemat aega. Seda kinnitavad ka toimetulekutoetuse maksmise andmed. Näiteks 2009. aastal sai aasta jooksul toetust igal kuul vaid 14,2 protsenti toetuse taotlejatest. Samas ühel korral aasta jooksul sai toetust 23,1 protsenti ja kuni kolm korda 46,5 protsenti taotlejatest.

Samuti on toimetulekutoetuse saajal, kelle kõik perekonnaliikmed on alaealised, õigus saada koos toimetulekutoetusega täiendavat sotsiaaltoetust 200 krooni (nn üksikvanema täiendav sotsiaaltoetus).

Mis puudutab toetuse summat, siis praegu on keskmine väljamakse ühe taotluse kohta ca 1900 krooni, mitte 1000 krooni! Toetuse summa kujuneb isiku või perekonna sissetulekute, eluasemekulude ning kehtiva toimetulekupiiri alusel. Toimetulekutoetuse määramisel võetakse sissetulekuna arvesse üldjuhul kõik sissetulekud, erandiks on vaid ühekordsed toetused, puuetega inimeste sotsiaaltoetused, õppelaen, töötutele tööturuteenuses osalemisega kaasnenud kulude hüvitamiseks makstav sõidu- ja majutustoetus ning tööturukoolituses osalemise korral makstava stipendium.

Loodan, et eelnev selgitas natukene laiemalt toimetulekutoetuse eesmärke.