Ma usun, et saab. Oleme juba otsustanud, et lisaks politseile ja piirivalvele reageerivad Eesti rannikuvetes edaspidi ka päästjad. Ikka eesmärgiga, et abivajajani jõuaks lähim ja kiireim abistaja. Aga selleks, et abi osutaks just kiireim politsei, piirivalve, päästekomando või kiirabi, on  Eesti operatiivteenistused kasutusele võtmas uut töövahendit, mis kiirendab edaspidi abi kohalejõudmist. Esimeses järjekorras on uudsesse infosüsteemi liitunud päästjad ning kiirabi, ent loodetavasti liitub lähitulevikus ühtse infosüsteemiga ka politsei, mis oleks loogiline samm ühe hädaabinumbri 112 loomise järgselt.

Ehkki tuleb tunnistada, et iga õnnetusjuhtum on põhjustelt ja tagajärgedelt unikaalne, mängib kohalejõudmise kiirus iga õnnetuse puhul elutähtsat rolli. On ju teada, et iga reageerimisel võidetud sekund võib olla määrava kaaluga inimese elu, tervise või vara päästmisel.

Milles on aga uus süsteem parem kui seni kasutatav? Pääste- ja kiirabiautode väljakutsetele reageerimise analüüs näitab, et kõige aeganõudvam osa abi kohalejõudmisel on abivajaja asukoha kindlakstegemine. Väga sageli peavad päästemeeskonnad õnnetuskoha leidma vähese või ebakorrektse kirjelduse järgi. Veelgi keerulisem on olukord siis, kui abivajaja ei suuda ära tunda ja kirjeldada, kus ta asub. Siinkohal ei aita alati ka mobiilne positsioneerimine, sest helistaja asukoha tuvastamise süsteem ei toiminud seni kõigi operaatorite mobiilsidevõrkudes ja positsioneerimise täpsust mõjutab otseselt levi kvaliteet.

Teine pool kiirest väljakutsele reageerimisest on info jõudmine Häirekeskusest abi osutajateni. Praegune raadiosidesüsteem on küll efektiivne kommunikatsioonivahend, kuid see ei võimalda tuvastada komandodest ja kiirabibaasidest eemal paiknevate päästemeeskondade ja kiirabibrigaadide asukohti. Seetõttu tuli kulutada väärtuslikku aega ka lähimate abiosutajate asukoha tuvastamiseks.

Abi tuleb edaspidi kiiremini

Selle pudelikaela kaotamiseks lõi Eesti riik Šveitsi koostööprogrammiga käed ning valmis on saanud töövahend GIS-112. See on geoinfosüsteem, mis võimaldab digikaardil tuvastada abivajaja asukoha, lisaks leida talle lähima vaba ressursi ning kiireima kohalejõudmise teekonna. Kuna süsteem on olemas nii Häirekeskuses kui ka kiirabi- ja päästeautodes, saavad hädaabisüsteeme omavad asutused omavahel infot kiiresti elektrooniliselt vahetada.

Uue süsteemi puhul on aga eriti oluline see, et Häirekeskuse töösaalides muutub helistaja asukoha kindlakstegemine oluliselt täpsemaks ning otsuste tegemine kiiremaks, sest vajalik info on vaid kliki kaugusel. Eesmärk ikka ja ainult üks - kiirendada abi kohalejõudmist. Näiteks kui elupäästevõimekusega päästekomando keskmine kohalejõudmise aeg abivajajani oli kolm aastat tagasi 11 minutit ja 20 sekundit, on see tänaseks alla 10 ja poole minuti ning langeb uue süsteemi kasutusele võtmisel kindlasti veelgi. Võidetud minut on aga inimelu päästmisel väga pikk aeg.

Üks hädaabinumber 112

Juba mainisin, et lähiajal on plaanis veel üks oluline ümberkorraldus - üleminek ühele hädaabinumbrile 112. See tähendab seda, et lisaks kiirabile ja päästele saab sellelt numbrilt kutsuda ka politseid. Samas peab siiski meeles pidama, et kuigi uute elektrooniliste vahendite kasutuselevõtt aitab kaasa abi kiiremale kohalejõudmisele, on siiski äärmiselt oluline hädaabinumbrile helistaja koostöö kõnele vastava Häirekeskuse töötajaga. Helistaja peab endiselt sündmuse asukohta kirjeldama, et Häirekeskus saaks juhtumi asukoha õigesti positsioneerida. Nüüd saab aga sel ajal, kui helistaja jagab täiendavat infot, päästemeeskond oma sõidukis olevast arvutist juba vaadata kiireimat teed sündmuskohani.

Kõik need muudatused aitavad kindlasti kaasa inimeste elude päästmisele, ent kõige parem viis õnnetusi vältida on endiselt neid ära hoida ja siin saavad nutikad elektroonilised lahendused olla abistaja rollis. Ehk vaatamata kõikidele riigipoolsetele pingutustele kutsun kõiki üles mõistusepärasele ja turvalisele käitumisele. Igaüks meist saab oma käitumisega aidata kaasa sellele, et Eestis juhtuks vähem õnnetusi. Hoidke end ja oma lähedasi!