Hanno Pevkur: Kuidas anda tööd ja leiba?
Lihtsalt faktidele tuginedes saab öelda, et riigipoolseid erinevaid vahendeid tööturu paremaks toimimiseks on sel aastal pea neli miljardit krooni ja inimeste toimetuleku parandamiseks oleme riigieelarves toimetulekutoetusteks arvestanud raha 350 miljonit krooni. Seda on pea neli korda rohkem kui mõned aastad tagasi!
Kindlasti saab käesolev aasta olema väga raske igaühele ja märkimisväärset paranemist vähemalt tööturul ei tõota hetkeprognooside kohaselt ka järgmine aasta. Nendes keerulistes oludes on tähtis, et suudaksime säilitada inimeste valmisoleku tööturule naasta. Samas on palju tegevusi suunatud otseselt ka sellele, et inimesed reaalselt tööd saaksid.
Statistika näitab, et igal nädalal lisandub ligikaudu 2500 uut registreeritud töötut. Samal ajal läheb erinevatel põhjustel arvelt ära igal kuul ca 1000-1500 töötut, ehk tööturul on näha liikumist.
Nagu eespool mainisin, on riigil 2010. aastal erinevate tööturu olukorda parandavate või sotsiaalset kaitset tagavate meetmete (töötuskindlustushüvitis, ravikindlustuse tagamine, töövahendus, tööharjutus, tööpraktika, palgatoetus, karjäärinõustamine, ettevõtluse alustamise toetus, avalik töö, tööturukoolitus, eraldi teenused puudega inimestele jne) tarvis kokku pea neli miljardit krooni. See on väga suur number, aga selge on ka see, et kõiki abivajajaid selle summa eest ainult riigil aidata ei õnnestu. Riigipoolsed abivõimalused (ka toimetulekutoetus) saavad olla abiks raske aja üle elamisel ja toeks uue tõusu alguses.
Tööturu taastumise võti peitub ettevõtetes ja majanduskeskkonna paranemises tervikuna. Alles eelmisel nädalal saatsime äriregistri teavitussüsteemi kaudu kõikidele ettevõtjatele ja mittetulundusorganisatsioonidele e-kirja, kus teavitasime riigipoolsetest võimalustest, mis aitavad ettevõtlikumatel luua riigi abiga uusi töökohti. On äärmiselt oluline, et ettevõtjatel oleks adekvaatne informatsioon riigi poolt pakutavatest võimalustest, mis aitaksid pöörata Eesti majanduse kiiremini tõusule.
Uute töökohtade loomiseks oleme lihtsustanud märkimisväärselt palgatoetuse saamise tingimusi. Hea meel on selle üle, et paljud on otsustanud ka ise ettevõtjaks hakata. Oma ideid ellu viies ning seeläbi tööandjaks hakates on lootus, et tekib uusi töökohti ka teistele. Sobiva idee olemasolul toetab riik läbi Töötukassa inimest kuni 70 000 krooniga. Kui äriga on juba alustatud, saab läbi Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse taotleda täiendavalt kuni 100 000 krooni. Töötukassa pakub alustavale ettevõtjale samuti nii koolitust, mentorlust kui tööpraktika kasutamise võimalust.
Kui mainida veel 2010. aasta muudatusi, tuleb kindlasti esile tuua ka puuetega inimeste tööleaitamiseks suurendatud võimalusi saada toetust töökoha kohandamiseks. Tähtis on ka mobiilne nõustamisteenus, mille käigus jõuab töötukassa buss konsultantidega iga Eestimaa nurka.
Käivituv uus infosüsteem aitab paremini välja selgitada, millist abi on töötul vaja ja kuidas talle seda kõige paremini pakkuda. Aasta teises kvartalis on kavas avada iseteenindusportaal, mille eesmärgiks on kokku viia tööturu osapooled – portaaliga jõuab töötukassa peamine teenus, töövahendus, tehniliselt kaasaega.
Nagu mainisin, kasvavad toimetulekule planeeritud vahendid riigieelarves 350 miljoni kroonini. Selle peamiseks põhjuseks on samuti olukord tööturul. Samas kasvab üldine number ka sellest, et keskmine toetuse summa ühe taotluse kohta on läbi aja suurenenud. Seda põhjustab omakorda see, et perekondade sissetulekud tervikuna on vähenenud.
Toimetulekutoetus saab aga jääda vaid olukorda leevendavaks abinõuks, sest esmatähtis on siiski inimese jaoks väärika sissetulekuga töö olemasolu. Just sellepärast on nii riigi panustamine tööturumeetmetesse kui ettevõtjate poolt uute töökohtade loomine kriitilise tähtsusega.
