Kui eestlased oleksid sellest rekordist lugenud online-uudistest nagu mullusest Eatoni maailmarekordist USA õliõpilasmeistrivõistlustel, siis oleks seda enesestmõistetavalt võetud. Ikkagi maailmanimi ja korralik võistlus. Täiesti uskumatu oli sellise tulemuse sünnile ise kaasa elada kodus võistluses, mida vanast harjumusest kutsutakse ikka Reval Cupiks, ehkki sellenimelist hotelligi pole enam olemas. Seda enam, et üle kümne aasta Tallinnas peetud seitsmevõistlustel on käinud igat masti superstaare oma parimatel aastatel, aga maailmarekordist on neil alati selgelt puudu jäänud.

Võistluse avapäeval ütles endine kümnevõistleja ja Kergejõustikuliidu peatreener Aivo Normak erajutus, et nähes Eatoni treeninguid Tallinnas, on see mees tema hinnangul võimeline täieliku õnnestumise korral koguma 6700 punkti. Pärast kaht avaala tundus see täiesti ebareaalse numbrina, pärast ebaõnnestunud kõrgushüpet seda enam. Tagantjärele targana tuleb tunnistada, et Normak hindas Eatoni potentsiaali päris täpselt. 6600 punkti oli päris lähedal, aga Tallinnas pidi
Eaton jooksma erinevalt oma rekordjooksust ilma jäneseta.

Eaton on Londoni olümpiamängudel selge kullasoosik

Eatoni võimetest kümnevõistlejana kõneleb tõsiasi, et tal on väga head kõik jooksualad ning ta on väga võimekas, kuigi mitte veel stabiilne hüpetes. Oma senise kümnevõistluse rekordi 8450 punkti tegi Eaton nii, et tõukas kuuli 12.60 (Tallinnas juba 14.45) ja oda viskas 52.41. Seega on tal väljakualadel arenguruumi kõvasti ning kui tervis vastu peab, siis on ta tänavusel kümnevõistluse MM-il ja järgmisel aastal Londoni olümpiamängudel üks selge kullasoosik.

Suur kompliment tuleb teha Eesti Kergejõustikuliidule, kes pärast Kadri ja Erki Noole loobumist on jätkanud talviste 7-võistuste korraldamist. Kuigi Kergejõustikuliit maksis Eatonile korraliku stardiraha ning peab talle lisaks tasuma korraliku preemia maailmarekordi eest, on nad võistlusega kindlasti väga rahul. Esiteks püstitavad kergejõustiku superstaarid Tallinnas maailmarekordeid
haruharva, läbi aegade on neid sündinud Eesti pinnal ainult viis. (Ka kogu maailma peale sünnib neid ühes aastas tavaliselt niipalju, et ühe või vähemalt kahe käe näppudest piisab ülelugemiseks küll ja veel.) Teiseks kinnistus Tallinn talvise ühe parima seitsmevõistluse toimumiskohana pärast väikest pausi veelgi.

Eatoni rekord võrreldav Bob Beamoni 8.90-ga

Kolmandaks oli äsja lõppenud võistlus võimas kogemus paljudele meie mitmevõistlejatele, sest kui sageli saavad Eesti kergejõustiklased osaleda maailmarekordiga lõppevas võistluses? Eatoni rekordit võib võrrelda Bob Beamoni 1968. aastal hüpatud 8.90-ga, mis püsis rekordina 23 aastat, kuna oli omast ajast nii palju ees. Täna isikliku rekordi üle 6100 punkti viinud Andres Raja
on selles võrdluses Tõnu Lepiku rollis, kes lõpetas olümpiamängude ühe legendaarseima võistluse 5. kohaga ning tulemusega 8.09.

Ilmselt maailma läbi aegade parim kümnevõistleja Roman Šebrle on Tallinnas võistelnud üle kümne korra, väga meeldiv oli silmast silma kaasa elada Eatonile, kes nautis väikses hallis sama meeldivalt Eesti haritud mitmevõistluse publiku toetust. Haudvaikuses toimunud teivashüppekatsed lõid täiesti erilise fiilingu ning ei jäänud alla Berliini MM-ile, kus Ariane Friedrich palus publikult kõrgushüppe kuldmedali pärast võideldes haudvaikust.

Ülivõimas Ashton Eaton vääris seda maailmarekordit, Eesti mitmevõistluse publik vääris seda võistlust.

Autor kandideerib riigikokku sotsiaaldemokraatide nimekirjas