Hannes Hanso: Võimuvahetust ootav Hiina pürib üliriigiks
Sel aastal ootab 21. sajandi tärkavat üliriiki Hiinat ees võimuvahetus. Majandusliku võimu kasvuga ning maailma suurimate valuutareservidega (3,2 triljonit USA dollarit) Hiina on majanduse kõrval jõudsalt arendanud ka oma poliitilist ning sõjalist mõjuvõimu.
Vaatamata sellele võib kahelda kuivõrd tuntud, kasvõi lihtsalt nime järgi, Hiina riigijuhid Euroopas on. Kui paljud lugejad suudavad peast nimetada Hiina peaministrit, presidenti, välis- või kaitseministrit? USAs ja Venemaal toimuvat presidendivalimiste protsessi jälgime me igapäevaselt, kuid Hiina omast ei tea suurt midagi.
Hiinas puudub väljapoole suunatud ning avalik poliitiline debatt, puuduvad ka konkureerivad kandidaadid erinevate arvamustega ning ideedega. Hiina tegemisi jälgib kõrgendatud tähelepanuga USA, kelle jaoks on Hiinast saamas tõsine rivaal liidripositsioonile maailmas.
Vaikse ookeani sajand
Kindlasti ei ole juhuslik, et alates möödunud aasta novembrist kasutatakse USA poliitilises sõnavaras üha rohkem terminit Vaikse ookeani sajand (Pacific Century). USA majanduslik ja sõjaline fookus nihkub üha rohkem Vaikse ookeani regiooni suunas. Tervelt 60 protsenti globaalsest SKPst luuakse selles regioonis.
Alles eelmise nädala neljapäeval teatas USA kaitseminister Leon Panetta, et plaanib Euroopa baasidest ära tuua üle 11 000 sõjaväelase osana strateegilisest ümberorienteerumisest Aasiale. Euroopast viiakse minema kaks armeebrigaadi ja kaks õhujõudude eskadrilli. Üldise kaitse-eelarve kärpimise kontekstis ei saa jätta märkimata, et Vaikse ookeani regiooni oma suurendatakse. USA sõjaliste prioriteetide nihkumisel Aasiasse on ilmne mõju laiemalt nii Euroopa kui kitsamalt ka Eesti julgeolekuolukorra tulevikule, ehkki nii Euroopa kui ka Eesti tegevpoliitikud peavad targemaks seda mitte afišeerida.
Kõik märgid näitavad, et Hiina tänane asepresident Xi Jinping (58) on oma peamise võistleja Li Keqian’i suutnud presidendikandidaadina nurka mängida ning temast peaks oktoobris saama Hiina kompartei uus peasekretär. See omakorda peaks sillutama tee 2013. aasta märtsis riigi uueks presidendiks saamisele.
Xi on mees, keda Hiinas tuntakse kui ettevõtlusesõbralikku tegelast, kes on ka raskeid aegu üle elanud – tema isa oli Mao ajal ase-peaminister, kes sattus ebasoosingusse. Poisina elas ta ülielitaarse Pekingi kesklinna Zhongnanhai suletud linnaosa kõrval seetõttu ka aastaid ühes Hiina vaeseima provintsi Shaanxi kolkakülas.
Xi tütar õpib Harvardis
Hiljem töötas ta ennast parteihierarhias samm-sammult üles - enne Pekingi keskaparaati tõusmist töötas ta kahes kiireltareneva majandusega rannikuprovintsis Fujianis ning Zhejiang’is, olles ka viimase parteijuhiks. Mehe tee Pekingisse sillutas aga lõplikult edukas töö Shangahi parteijuhina – selle positsiooni saamine näitab Hiinas reeglina keskvõimu usaldust ning suurt karjääriperspektiivi.
Xi on silma paistnud oma korruptsioonivastase hoiakuga, mis Hiinas rahva silmis kõvasti plusspunkte annab. Hiina poliitikute nn viiendasse põlvkonda kuuluva Xi suhtes on kindlasti omad lootused ka rahvusvahelisel kogukonnal. Mees kuulub hiina poliitikute sellesse põlvkonda, kes juba suhteliselt madalate ametnikena aeg-ajalt riigist väljas sealhulgas ka lääneriikides käisid. Tänase asepresidendi tütar õpib Harvardi ülikoolis ning tema õde elab väidetavalt Kanadas.
Kirjutamata reegliks on saanud, et tulevased Hiina riigipead käivad enne oma ametisse nimetamist enda rahvusvaheliselt tutvustamiseks olulisemates riikides visiitidel. Just selles võtmes on oluline, mis teemad tõstatusid möödunud nädalal toimunud Xi Jinpingi USA visiidil.
Visiidi ettevalmistamise tegi keerulisemaks see, et ka USAs on valimiste aasta ning see toob reeglina kaasa Hiina-vastase retoorika kasvu – ka need valimised pole erand. Hiinat on teravalt kritiseerinud nii Obama kui ka vabariiklastest kandidaadid.
Hiina ja USA vahel eriarvamused
Asepresident Xi sai pretsedenditult kõrgetasemelise vastuvõtu osaliseks, seega näib kindel, et ka USA on Xi presidendiks saamisega arvestanud. Temaga kohtusid nii president Obama, asepresident Biden, riigisekretär Clinton ning kaitseminister Panetta, samuti Kongressi juhid.
Hiina tulevase presidendi sõnavõtud USAs näitavad, et probleeme ja eriarvamusi kahe riigi vahel jätkub ning hiinapoolseid järeleandmisi või kiirelt kompromissidele minekut ei maksa oodata.
USA hinnangul peaks Hiina maailmamajanduse olulise osana „mängima“ samade mängureeglite järgi kui teised riigid – seega peaks Hiina loobuma jüaani kunstlikult madalast kursist, mis toetab hiina eksporditööstust ja aitab kaasa niigi suure kaubandusdefitsiidi kasvule; laiendama välismaiste ettevõtete (eriti pankade, kindlustusfirmade) tänaseni piiratud ligipääsu Hiina turule ning tegelema tõsiselt intellektuaalse omandi kaitsega.
Erimeelsused jätkuvad Hiina inimõiguste olukorra suhtes, ehkki asepresident Xi möönis, et vaatamata Hiina edusammudele selles valdkonnas on siiski ka arengupotentsiaali olukorra parandamiseks. Üksmeelt ei paista leiduvat ka geopoliitiliselt valusates küsimustes nagu Hiina diplomaatiline toetus ÜRO Julgeolekunõukogus Süüria ja Iraani režiimile, Hiina ambitsioonidele Lõuna-Hiina meres jne.
Hiina muutub enesekindlamaks
Hiina tulevane president Xi võttis kõigis eeltoodud küsimustes sisse viisaka, kuid ettearvatavalt paindumatu hoiaku. Hiina poliitikute hoiakud on viimasel aastakümnel muutunud märgatavalt enesekindlamaks ning kriitikale vastatakse kriitikaga. Võib eeldada, et see on süvenev nähtus.
Pikemaajalisse majanduskriisi mässitud USA ja Euroopa argumendid ei kõla enam sama veenvalt kui veel kümmekond aastat tagasi. Ka lääneliku demokraatia kui kõrgeima poliitilise arenguvormi jutlustamine ei veena lääne majanduslike raskuste taustal Aasias enam suurt kedagi.
Hiina tulevane riigijuht ei tohi unustada, et iga tema sõna jälgitakse kodus väga hoolikalt, seega on natsionalistlike ja Hiina-kesksete sõnumite edastamine ülimalt oluline. Xi puhul veel eriti, kuna lõplik ametissemääramine on alles ees.
Xi mängis selles osas oma rolli puhtalt välja teatades, et kaubandusdefitsiidi probleemi saab lahendada kui USA tühistab kõrgtehnoloogia ekspordikeelu Hiinale ja lubab Hiina firmadel piiranguteta USAsse, ka USA strateegilistesse ettevõtetesse, investeerida. USA võiks hiinlaste arvates tühistada ka Hiina-vastase relvastusembargo. Vaba raha, mille eest USAst ja mujalt relvastus importida, Hiinal on.
Asepresident Xi vihjas ka korduvalt murele USA kasvava sõjalise rolli üle Aasias, viidates eriti USA liitlastele Lõuna-Hiina mere regioonis ning USA kavale Austraaliasse permanentsed baasid rajada. Xi hoiatas USAd ka Taivani ja Tiibeti teemadel liigse sõnavõtmise eest. Viimases küsimuses on asepresident teinud isegi hiina poliitiku kohta tavatult järske avaldusi. USAs saatsid tulevase presidendi visiiti Tiibeti toetajate meeleavaldused.
Väljakutsed USAle
Xi Jinping kuulub Hiina 1949. aasta revolutsioonijärgsete poliitikute viiendasse põlvkonda. Kaks esimest ehk Mao Zedong ning Deng Xiaoping olid maailmas tuntud nimed. Esimene neist sai tuntuks laastava kultuurirevolutsiooni ning Hiina rahvusvahelisse isolatsiooni sattumise tõttu. Teine kogus tuntust kui esimese vigade parandaja ehk Hiina avanes samm–sammult maailmale ning alustas ulatuslikku majanduslikku reformi.
Järgnevad põlvkonnad ehk Jiang Zemin ning Hu Jintao (tänane president) on maailma laiemale avalikkusele jäänud suhteliselt tundmatuteks ehk on jätkanud laias laastus Dengi reformide kursil, kuid kindlasti Hiina staatust järjekindlalt kergitades.
Asepresident Xi seekordselt USA visiidilt erilisi poliitikamuutusi oodata ei olnud. Kas Hiina poliitika viienda põlvkonna esindaja viib riigi oma Aasia naabrite, Lõuna-Korea ja Jaapani, eeskujul poliitilise reformi teed, me veel ei tea. Praegu näib kindel, et Aasia gigant kavatseb koostöö tegemise kõrval jätkata väljakutse esitamist USAle ning töötab oma regionaalse ning globaalse liidripositsiooni kinnistamise nimel.
On tõenäoline, et juba Xi presidendiks olemise ajal saab Hiina majandus suurimaks maailmas ehk siis Hiina möödub ka USAst. Kõhutunne ütleb, et nii lääne poliitikud kui ka lugejad võiksid Xi Jinpingi nime endale juba täna meelde jätta – meeldib see või mitte – me kuuleme temast veel.
