Möödunud septembris tabas näiteks rohkem kui miljonit Hiina mobiiltelefoni viirus. Pahavara maskeerus antiviiruseks, mis peale telefoni laadimist hakkas kõiki SIM-kaardil olevaid numbreid spämmitekstidega pommitama, vahendab The New York Times.

Frost & Sullivan Sidney kontori arendusjuhi Arun Chandrasekarani sõnul pole mobiiltelefonide viirused kujutanud tänaseni suurt ohtu. “Samas on mobiiltelefonide turvalisus häkkerite jaoks kergesti murtav ja on vaid aja küsimus, millal seda ära kasutama hakatakse,” leiab Chanrasekaran.

Frost & Sullivan ennustab, et ainuüksi Aasia Vaikse ookeani piirkonnas müüakse käesoleval aastal sada miljonit nutitelefoni, mis moodustab sealsest telefoniturust kakskümmend protsenti. Samal ajal prognoosib mõttekoda International Data Corp, et 2014. aastal laetakse maailmas nutitelefonidesse 77 miljardit rakendust. Võrdluseks: 2010. aastal oli see number 10,9 miljardit.

Suure osa neist rakendustest kirjutavad väikeettevõtted, millel turvalisuse kõikidele aspektidele auru ei jätku. Teiselt poolt leiavad kasutajad, et turvaelemendid vähendavad rakenduste kasutusmugavust.

Mobiiltelefonidele on tänaseks kirjutatud mitmeid tasuta turvarakendusi. Norton Mobile Security beetaversiooniga saab kasutaja kustutada kadunud telefonist andmeid ja leida pahavara. Lookout Mobile Security tasuta rakendus leiab üles pahavara, varundab telefonis olevaid andmeid pilve ja GPSi abil aitab määrata telefoni asukohta.

Tänaseni on mobiiltelefoni pahavaramured olnud küllaltki pisikesed. 2010. aasta ülevaates väitis F-Secure Labs, et möödunud aastal mobiilpahavara erinevate lahenduste hulk, mida on koos variantidega umbes 500 ühikut, drastiliselt ei suurenenud, kuid samas viidati murettekitavatele arengutele. Mõned kasutajate järele nuuskivad rakendused nägid välja kui mängud, teised kui pangakliendid. Ettevõtte sõnul käesoleval aastal oht kasvab.