Haapsalu ärimees jagas maid Ghana maffiaga

“Kes ikka sitta lugu tahab meelde tuletada,” ütleb Koit Uus oma bisnesi kohta ghanalastega. Ärimees tunnistab, et on kogemuse võrra rikkam.

Haapsalu ärimehe seiklused aafriklastega said alguse 1999. aastal, kui Uusil ja saarlastel Kaarel Niinel, Raivo Mägil ning Mati Õunapil tekkis huvitav koostööplaan saata oma püügilaevad Ghanasse. Teenistus, mis eestlastele kaugel maal lubati, oli vähemalt kümme korda suurem kui koduvetes püüdes, kirjutab Eesti Ekspress.

1999. aasta sügisel olidki Uusi firma Tagalaht laev nimega Partner I ning Saaremaa meeste laev Kasse Aafrika vetes. Ent asjad kiskusid algusest peale viltu. Esmalt ei andnud kohalik koostööpartner eestlastele lepitud püügiluba. Seejärel tuli eestlastel ümber teha püügitehnika.

“Alguses seisime lihtsalt kaks kuud niisama. Siis hakkasid asjad liikuma. Aga kohalik bürokraatia oli üle mõistuse — nädal aega püüdsime, siis istusime sadamas partnerite vaidluse tõttu aresti all. Vohas onupojapoliitika, kohalik klannimajandus, otsene väljapressimine. Toll, politsei ja pätid olid kõik ühe mütsi all,” meenutab Kasse kapten Raivo Mägi kogemust kohalike bandiitidega.

Korra püüdis Kasse meeskond koos laevaga korruptiivse abi toel põgeneda, kuid jäi kuulirahe alla ja eestlasi ähvardati matseetedega. Elusalt ja tervelt jõudsid eestlastest meremehed koju 2000. aasta märtsiks. Mõlemad laevad jäid aga Ghanasse aresti alla. Selleks ajaks on Aafrika vetes püütud vaid mõnikümmend tonni kala.

Lõpuks sai Koit Uus neegritega kaubale ja suutis oma laeva välja lunastada. Olgugi et ghanalased küsisid sadamatasudena kütuse, püügivahendite jm eest ebaõiglaselt suure summa. Saarlastel oli aga raha otsas. Kasse-nimeline laev jäi Ghanasse ja firma leidis oma loogilise lõpu. 2005. aastal kuulutati välja ettevõtte pankrot.

Ka Koit Uus tegi kalapüügiga lõpparve, ent palju rafineeritumal moel. Tema firma sai üheksa miljonit krooni Euroopa Liidu kalalaevade utiliseerimise toetust. Ning Partner I läks Läti Mereakadeemiasse õppelaevaks.