Gröönimaa vallutajad surma ei karda

 (34)
Teed joomas

Kaks hulljulget eestlast Rain Lond ja Marko Kalve asuvad aprillis teostama oma unistust sõita suuskadel üle Gröönimaa jääliustiku. Enne lumetormide, külma ja jääkarude juurde sõitmist vastasid nad Delfi lugejate küsimustele.

Millal täpselt ära lähete ning kas saatma saab ka tulla?

Lahkume Tallinna Lennujaamast 30. märtsil kell 7.25 Kopenhaageni lennukiga. Kes tahab tulla, tulge, ega kätt ette panna ei saa.

Mille järele hakkate reisil enim igatsust tundma?

Hea söögi järele. Sauna ja soojuse järgi võib-olla kah.

Miks üle Gröönimaa altpoolt “vööd” põigatakse? Kas saar pikuti läbida oleks tüütu?

See on klassikaline Gröönimaa ületamise marsruut. Seda marsruuti mööda kavatses Nansen esimest korda Gröönimaad ületada.

Tasiilaq, kust me alustame, on ainuke asula idarannikul, kuhu saab Euroopast lennukiga ligi. Lääneranniku asulast Kangerlussuaq (kus reis lõpeb) saab tagasi koju, sest seal on rahvusvaheline lennujaam.

Pikuti läbida on Gröönimaad palju raskem (seda on tehtud vaid ühe korra) ja mitmeid kordi kallim.

Kas Te Delfile pilte ka saadate?

Jah, kui tehnika meid alt ei vea, siis saadame.

Kellelt olete veel (peale jõutreeneri ja sponsorite) saanud erialast abi ettevalmistuseks? Psühholoogid, füsioloogid, filoloogid, meteoroloogid, arstid, geograafid, maailmakodanikud … ?

Psühholoogi jutul oleme käinud (irvitavad). Põhiliselt filoloogi juures inuiidi keele murraku aluseid omandamas. Arsti jutul kah.

Oleme suhelnud palju polaarseiklejatega, peamiselt eelmiste ületajatega ja poolustel käinud inimestega.

Mis on teile kõige kallim isiklik asi, n-ö talisman mille kaasa võtate?

Ei ole talismani.

Rain: ei ole nagu talismanivend…

Marko: liigne kaal. Mälupildid on olemas, milleks muud kaasa vedada.

Mis paneks teid plaanist loobuma?

Raske haigus…vigastus. Praegusel hetkel põhimõtteliselt ei miski. Kui kogu varustus ära varastataks, vahest siis lükkuks reis edasi.

Mis suudab teie vallutusretke lõpetada?

See ei ole vallutamine. Lõpetada…ebaõnn vahest? Õnnetus, vigastus kah. Olulise varustuse oluline purunemine (vt eelmist vastust).

Nimetage kolm kõige suuremat ohtu?

Jääpraod kindlasti. Torm. Vigastused, haigused.

Mis on kõige hirmutavam asi, mis teiega juba juhtunud on?

Rain: minuga pole kunagi midagi hirmutavat juhtunud.

Marko: Langevari esimest hüpet tehes ei avanenud korralikult. Maandusin tagavaralangevarjuga.

Mis te siis teete, kui üks teist surma saab?

Ei tea.

Rain: Siis on lihtsalt üks meist surnud ja teine elus (irvitavad).

Marko: Surma üle teeme nalja — see on hea algus.

Te ei võta relvi kaasa, sest sisemaal on jääkarude kohtamine pea võimatu… aga mis siis saab, kui mõni üksildane jääkaru uitab teile vastu?

Sisemaal kindlasti ei uita. Kui, siis rannikul.

Rain: Siis lähen Marko selja taha. (Tõsinedes) Soovitatakse kas kõva häält teha, taguda potte ja panne kokku (mida meil pole). Teised soovitavad surnut mängida.

Marko: Seda (jääkaruga kohtumise tegevusplaani) ei saa öelda praegu… Kui ikka karu tuleb ja tal on nälg, siis pole midagi teha — vaatad viimast korda päikest…

Taanlased soovitasid võtta relvi kaasa.

Kui suur oht on oht, et iga vähegi kergema käestlastud asja võib tuul lõplikult ära viia?

Väga suur…isegi 100 protsenti. Me lihtsalt ei tohi ühtegi asja käest lasta. Kui juhtub, siis pole midagi teha. Võib üritada järele sõita — oleneb, mis asi see on. Mõne asja võib isegi kätte saada, kui on lauskmaa ja piisavalt õnne.

Liiga kaugele otsima minna pole kah mõtet, muidu on nii, et jess, leidsin kinda, kuid tuisu tõttu kaotasin sõbra ja telgi.

Kas mingeid asustatud punkte ka on kavas läbida?

Seal pole ühtegi, välja arvatud rannikul. Me alustame ja lõpetame asustatud punktis, ülejäänu on tühi lumeväli.

Kirjutate oma lehel, et suure tuulega (piteraq) ei saa telki püstitada, kuna see võib minema lennata. Mida te siis teete, kuidas laagerdate siis, kui piteraq kestab kaua?

Oleneb tingimustest, st tuulest. Lumekoopa ehitamine on üks variant. Teine variant on telgile augu kaevamine ja lumemüüri ümber ehitamine (enne telgi püstitamist).

Kui suure külmaga mõistus peast kaob?

Selleks pole külma vaja (naeravad).

Kas teil kindlustus ka on, kes kindlustab, palju maksab?

Jah on. If-kindlustusest Search and Rescue kindlustus. Eestis meid ei kindlustatud, see on Taanist ostetud poliis. See on kindlustus, mis katab vaid otsimise ja päästmisega seotud kulud. Kindlustuskulu oli 30 000 krooni kahe inimese peale.

Kas keegi on otse teile oma vastava ekspeditsiooni kogemusi jaganud?

Soomlased ja taanlased peamiselt. Oleme lugenud teiste Gröönimaa ületajate kirjutatud raamatuid. Ka internetist saime palju informatsiooni.

Kui suure osa teie reisi eelarvest (300 000) moodustavad piletid ning kuidas te täpselt Gröönimaa ääreni jõuate?

Kõiki kulusid veel ei tea. Piletid moodustavad eelarvest umbes 50 000, aga sellele lisandub pagasi transport, mis on eriti kallis tänu helikopterisõidule ekspeditsiooni algpunkti.

Mitu tundi te päevast suusatate?

Oleneb päevast. Alustame lühikeste, kuuetunniste rännakutega. Edasi sõltuvalt enesetundest kaheksa kuni 10.

Marko: Mina ei viitsi ennast koomasse sõita.

Kas toiduvarusid on võetud kaasa mingi varuga, juhul kui matk peaks plaanitust pikemaks venima?

Viieks lisapäevaks on toiduvaru.

Alkoholi me kaasa ei võta. Vastupidi laialt levinud arvamusele ei anna alkohol sooja.

Kuidas sellistes tingimustes ennast ja riideid pestakse, vahetusriideid te eriti kaasa ei võta?

Ei pestagi.

Seal ju ei lähegi mustaks, kõikjal on puhas lumi :)

Mis kütust kasutate?

White-gas (spetsiaalne kütus priimustele).

Kui Gröönimaa vallutamist saadab edu, kas on ka kavas Antarktis vallutada? See oleks küll juba sensatsioon, või mis?

Plaan ei ole sensatsiooni teha. Me ei mõtle tegelikult selle peale, mis edasi saab.

Pärast seda retke olete üle Eesti kuulsad. Kuidas sellesse suhtute?

Ei ole kuulsad. Unustatakse mõne nädalaga. Erki Nool, Urmas Ott ja Andrus Veerpalu on kuulsad. Nemad ei saa tänaval käia. Meil seda ohtu ei tule.

Kui tagasi jõuate, kas korraldate oksjoni oma “meenete” müügiga ja mis heategevus organisatsioonile tulud lähevad?

See on hea idee. Hakake pakkumisi tegema.

Milline on teie järgmine unistus, mida plaanite ellu viima hakata?

Meil on kombeks üks unistus korraga. 

Te teete Eestis sõprade ka lahedaid matke, mis kamp see selline on? Saab ka kaasa lüüa?

Sõprade punt. Vaadake ise: www.kajakimatkad.ee Proovige ise ka, lahe seltskond.

Kelleks soovisite väiksena saada?

Marko: ei olnud ühetegi konkreetset soovi.

Rain: Tuulepead siis.

Marko: sarja „Seiklusjutte Maalt ja Merelt” sai loetud. „Kapten Hatterase seiklusi” kah. Polaarseiklejate raamatuid kah.

Kuidas teie pereliikmed ettevõtmisesse suhtuvad

Rain: Rahulikult, kätt ette ei ole üritatud panna. Marko: Murelikult.

Oma pere (naised, lapsed, tüdruksõbrad) on?

Kooris: Täiesti vabad ja vallalised.

Rain: Tehke pakkumisi (naeravad).

Marko: Pärast matka paluks. :)