Globaalsete firmade puhul mängib rolli mastaabiefekt

 (3)

Arvutimaailma küsimustele vastas Oracle Eesti, Läti ja Leedu tegevdirektor Ants Urvak.

Mõningaid väljavõtteid intervjuust:

Ants Urvak: Kasutaja ei pea otsustama „väga kalli” tarkvara kasuks. Kui on võimalik teha ära sama töö tasuta (olgu siis lähtekood suletud või avatud) tarkvaraga, siis miks mitte. See, mille eest makstakse, on eelkõige tarkvara väljatöötamise aastatepikkune teadmuspagas, uurimis– ning arendustööd, testimine, tootjapoolne garantii ja kasutajatugi. Litsents annab kliendile õiguse kõike seda oma äri heaks kasutada.

Vahekorra tasuta ja tasulise tarkvara vahel paneb väga suures osas paika turg. Edukad firmad teevad enda jaoks ratsionaalseid ja objektiivseid otsuseid. Kuni firmad leiavad, et nende äri edukaks ajamiseks on kasulikum tarkvara osta, senikaua on olemas ka tasulise tarkvara turg. Firmad hääletavad rahaga ja oma ostuotsustega „tasulise” tarkvara poolt või vastu.

IT areng tarbija poolt vaadatuna on kindlalt liikumas samas suunas, nagu kõik teised infrastruktuuri teenused (vesi, soojus, elekter jne). Harv tarbija teab, kas ta joob puurkaevu või järve vett. Ta maksab teenuse ehk tarbimiskõlbliku vee eest. Samas on tal ka valikuvõimalus minna ämbriga kaevule.

Oracle tootearendus on juba täna valmis teenuse jaotuseks. Harv tarbija vajab tarkvara. Ta on nõus maksma infotehnoloogilise teenuse eest, mis on osa tema äriprotsessist. Mõned nädalad tagasi võis lugeda Microsofti poolt Eesti avalikule sektorile tehtud hinnasoodustusest (tulud kulude kokkuhoiu kaudu). Kas sellega hoitakse ikka kokku? Ilma sügavama analüüsita on teada, et tavatarbija kasutab tänastest Wordi tooteomadustest kuni 10%. Siin oleks priivara kasutamine kindlasti otstarbekam. Saaks veel paremast kokkuhoiust teatada.

AM: Oma kõnes konverentsil Visioonist lahendusteni mainisite, et Baltikumi firmade hulgas on üha dominantsemad globaalsete firmade tütarfirmad. Milles see väljendub ja millised on selle põhjused? Kas see on halb või hea? Globaalsetel firmadel läheb ju võrdlemisi halvasti (nt Peregrine, IBM, Ericsson, Nokia jne), kuidas siis seletada seda, et tütarfirmad domineerivad?

Ants Urvak: Üks globaalsete firmade edukuse põhjustest on kindlasti raha, mida need firmad on võimelised oma tootearendusse ja uuringutesse investeerima. Globaalsete firmade puhul mängib rolli mastaabiefekt: võimalik on ära kasutada ja jagada väga paljude erinevate riikide ja klientide kogemust. Samas, hoolimata sellest, kas me seda tahame või ei, on kogu maailmas toimumas globaliseerumine. Üheks globaliseerumise kiirendajaks on olnud ka Internet, kui väga võimas info jagamise ja vahetamise kanal.

Hetkel elab kogu tehnoloogia sektor üle madalseisu. Elu on nagu kuivaperioodil vihmametsas. Tugevad jäävad ellu.

Põhjalikumalt Arvutimaailma paberväljaandes. Tellimiseks kliki siia