Gladiaatorid Kert ja Tiru

Eesti kõrgem sõjaväeline juhtkond käitub nagu Hollywoodi uusima megateose Gladiaatorid soojendusbänd. Kui imperaator Marcus Aurelius tahtis vaatemängu, siis pidid gladiaatorid oma naha turule tooma.

Riigikaitse kõrgeim juht president Lennart Meri tunnistas eile kaitseväe juhtimises tekkinud kriisi, kui kutsus Rootsi kolmepäevasesse komandeeringusse sõitnud kaitseväe juhataja Johannes Kerdi ootamatult Eestisse tagasi, kirjutab reedene Postimees.

Nagu Tuhkatriinu ballilt, oli kindralleitnant Kert sunnitud lahkuma eile Rootsi relvajõudude ülemjuhataja kindral Owe Wiktorini tseremoonialt.

Valitsusallikad kinnitasid eile, et Kerdi ootamatu tagasikutsumise põhjuseks on kaitseväe juhataja isiku ümber puhkenud kriis. «Meri, Luik ja peaminister Laar on otsustanud, et Kert peaks jätkama teenistust maaväe ülemana ning kaitseväe juhatajana näevad tipp-poliitikud Kerdi praegust kohusetäitjat kolonel Märt Tiru, kes on paindlikum ja allub tsiviilvõimule kuulekamalt,» rääkis valitsusallikas. Aasta aega USAs õppinud Kert on seni keeldunud vabatahtlikult maaväe ülemaks minemast, et mitte Tiru alluvusse sattuda.

Tiru on uueks ametiks valmistudes endale brigaadikindrali mundri ära tellinud.

Mitme ametniku sõnul sai Kerdile saatuslikuks eilehommikune pöördumine presidendi kantseleisse, milles Kert teatas, et ei nõustu Meri plaaniga anda kolonel Tirule brigaadikindrali auaste. Tirul puudub kindralile vääriline ettevalmistus, teatanud Kert. Samas olevat Kert küsinud tagasi ka oma lahkumisavaldused, mis ta andis presidendile pärast Kurkse tragöödiat ja eriüksuse SOG ülema kt Indrek Holmi osalemist relvastatud raharöövis.

Sellist asja nagu maavägede staap Eesti armeel esialgu ei ole.

Märt Tirust sai kaitsejõudude rahuvalveülem juba kindral Aleksander Einselni ajal. 15. oktoobril 1995 arvas Einseln Tiru reservi seoses käsu täitmata jätmisega. Kindrali käsk nr 5 aastast 1993 seisnes teenistuskohtades purjutamise keelamises, kirjutas ajakiri Luup. Tollane kolonelleitnant kaebas kindrali kohtusse ja võitis. Märtsist 1996, kui kaitsejõudude uueks ülemaks oli saanud Johannes Kert, ilmus Tiru taas peastaapi. Vabariigi aastapäeva puhul omistas kaitsejõudude juhtkond Märt Tirule Teeneteristi. Selle aasta jaanuaris vahetas president Lennart Meri ootamatult välja Eesti kaitseväe juhataja kohusetäitja, vabastades kolonel Urmas Roosimägi ametist ja nimetades tema asemele kolonel Märt Tiru. Põhjenduseks ümmargune jutt NATO-sse astumise ettevalmistamise tõhustamisest, bla-bla-bla.

Johannes Kert on sündinud 1959. aastal Petseris. Ta lõpetas 1981. aastal Tartu ülikooli kehakultuuriteaduskonna ja töötas maadlustreenerina ja vabakutselise fotograafina. N armees sai ta tankivägede roodukomandöriks.

Kert on Kaitseliidu liige alates 1990. aastast. 1991. aasta novembris asus Kert tööle kaitsejõudude peastaapi ja ta saadeti Võrru asutama Kuperjanovi üksik-jalaväepataljoni.

Areenile jääb see, kes teisele kõvema matsu annab. Kardetavasti on publikule pinget pakkuvamad Hollywoodi võimsad filmitrikid kui Eesti sõjameeste kabinetiintriigid.