Frankensteini vari geeniteaduse kohal

Möödunud nädalani võisid geeniteadlased rõõmsalt 2003.-le aastale vastu vaadata, sest muuhulgas tähistab alanud aasta ka geeniteaduse sünni 50.-ndat aastapäeva.

Nüüd on aga meeleolu muutunud, sest vähetuntud ususekti teade esimese inimklooni sünnist on tõstnud inimeste teadvuses geeniteaduse kohale taas Frankensteini kurjakuulutava varju.

Kui vähetuntud raeliitide ususekt teatas, et on loonud maailma esimese kloonlapse, siis ulatus teadlaste reaktsioon skeptitsismist kuni vihase jälestuseni sellise riskantse ja moraalitu eksperimendi suhtes.

Kümned loomkatsed on näidanud, et praegune kloonimistehnoloogia on veel algeline ja teadmised inimgenoomist ebapiisavad, mis tähendab, et kloonitud laps sünnib tõenäoliselt vigasena või saab tema elu olema väga lühike.

Isegi kui raeliitide teade osutub valeks, ei peata see juba alanud ülemaailmset võidujooksu esimese inimklooni loomiseks. Ususekti peamine võistleja on selles osas Itaalia günekoloog Severino Antinori, kes teatas paari nädala eest, et esimene kloonlaps sünnib jaanuarikuus Serbias.

Kõik see meenutab teaduslik-fantastilist õudusfilmi ning inimeste teadvuses hakkab geeniteaduse kohale taas kerkima Frankensteini vari. Selle teadusharu sünnipäevaks loetakse 1953.a. 2. aprilli, mil James Watson ja Francis Crick avaldasid uurimuse, milles kirjeldasid inimese nii öelda keemilist retsepti DNA-d.

Kohe peale raeliitide teadet inimklooni sünni kohta kutsusid USA, Euroopa Liit, Suurbritannia, Prantsusmaa ja paljud teised riigid üles tugevdama kontrolli, et hoida ära igasugune reproduktiivne kloonimine ehk inimkloonide loomine.

Reproduktiivse kloonimise vastase paanika ohvriks võivad nüüd langeda ka teised geeniteaduse harud nagu näiteks terapeutiline kloonimine, kus embrüo kloonimise abil loodetakse ravida pärilikke haigusi. USA valitsus, Vatikan ja mitmed katoliiklikud maad on juba samastanud terapeutilise ja reproduktiivse kloonimise.