Viimane on pärit Vääna-Jõesuust, sündis 17. jaanuaril aastal 1924. Lapsepõlves unistas ta saada viiulimängijaks, ent raskete oludega seoses ei olnud see võimalik. 1969. aastast töötas ta Tallinna Konservatooiumis viiulimeistrina. Tema pillid on kõrgkvaliteetsed ja neid hinnatakse Eesti tippviiulimängijate seas väga. Meistri käe alt on tulnud päris palju suurepäraseid viiuleid, kuid üks neist on eripärane. See on miniatuurne viiul, mis oli valmistatud aastal 1955 oma üheaastase poja sünnipäeva kingituseks.

Kahjuks selle viiuliga ei saa mängida näiteks „Kapriis nr 24, a-moll“ Niccolò Paganini oma – pill ei olegi mängimiseks mõeldud, aga on tehtud suveniirina. Vaatamata sellele, on miniatuuril olemas kõik viiuli komponendid ning see on pärisviiuli kõrval täpne koopia. Pill on nii väike, et vabalt mahub teie käele, selle pikkus on vaid 6-7 cm (näiteks, toos tikke on 5,5 cm). Arvestades proportsioone, on pill valmistatud selliste mõõtmetega, mis vastaksid 25cm pikkusele mängijale. Õnneks (või kahjuks) selliseid inimesi pole. Et piltlikumalt ette kujutada viiuli suurust, tegin pildi enda isiklikust viiulist (suurus 4/4 – ehk täiskasvanud inimese oma) ja proportsioonalselt panin väikese viiuli pildile. Tulemus on hämmastav!

Erilist tähelepanu väärib poogen. Nagu teada, valmistatakse poognad hobuste jõhvidest (valget või musta värvi). Antud juhul on aga poogna valmistamiseks kasutatud ei midagi muud kui Eugen Meri üheaastase poja juukseid. Õnneks viiul kannatada ei saanud, kuid poogen oli „vägilase“ poolt pooleks murtud kingi üleandmisel sünnipäeva hommikul, hiljem see parandati.

Hetkel võib imepärast viiulit näha Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumis aadressil Müürivahe 12. Muuseumit soovitan väga külastada, sest peale väikese viiuli on seal ka väga palju teisi nii tavalisi kui ka üliveidraid pille. Lisaks, kui ostate lisapileti juurde, võib giid teile mängida ilusaid meloodiaid nendel pillidel ning mõnel laseb ka teil mängida.