Fjuk: Rail Estoniat ei olnud olemas
Ignar Fjuk: See vastalisus fikseerus 13. detsembril agentuuri nõukogu koosolekul, kus tutvusime kõigi pakkumistega. See ei vastanud mitte üheski positsioonis agentuuri enda kehtestatud nõudmistele. Esmalt puudus tal strateegiline investor, mille nii valitsus kui agentuur seadis vältimatuks eeltingimuseks.
Rail Estonial puudusid garanteeritud finantseerijad, pakkumise tagatised (ostuhinda garanteeris Rail Estonia iseenda üks osanikest Kingsley Group, kusjuures selle tagaja aktsiakapital on väiksem kui tagatav summa).
Agentuuri nõustajate hinnangul peeti tema laenuteenindamise võimet pehmelt öeldes kaheldavaks. Selgusetu oli võimaliku raha päritolu.
Eesti erastamisekogemuse mõttes Rail Estoniat ei olnud olemas.
DELFI: Miks siis ülejäänud nõukogu ja koalitsioonipoliitikud on Rail Estonia soosijad olnud, kui on nii ilmselged vastuargumendid?
Ignar Fjuk: Ma ei nõustu sellega, et erastamisagentuuri nõukogu teeb otsuse lähtuvalt oma liikmete koalitsiooni kuulumisest või mittekuulumisest.
See, et ma hääletasin erinevalt teistest koalitsioonipoliitikutest, tõestabki seda. Agentuuri nõukogu peab tegutsema vastavalt erastamisseadusele, mille kohaselt on välistatud poliitiline motiivistik.
DELFI: EEA eksjuhi Väino Sarneti hinnangul võib erastamisnõustaja konsultatsioonifirma GIBB tööga rahule jääda ka hoolimata sellest, et firma, kes pidi uurima pakkujate finantstagatisi, jättis selle tegemata. Kuidas niisugusest väitest aru saada?
Ignar Fjuk: Ma arvan, et see on Väino Sarneti isiklik arvamus. Kõiges, mis puutub nimetatud firma nõustamist (näiteks temaga lepingu sõlmimist) näib mulle, on olnud kellegi isiklik asi ja huvi asju nii korraldada. Nõustaja on eksitanud nõukogu ja teinud valesid valikuid juba enne erastamise väljakuulutamist ja agentuuri nõukogu informeerides erinevatel etappidel.
DELFI: EEAs on hääli, mis kaaluvad GIBBile makstud raha tagasi taotlemist. Kui reaalseks seda hindate?
Ignar Fjuk: Ma olen selle lepinguga hoolikalt tutvunud. 8. mai 2000 nõukogu istungil, kui oldi sunnitud leping heaks kiitma, esitasin ma hulganisti küsimusi kliendi ehk Eesti riigipoolsete garantiide suhtes ja nõustaja vastutuse suhtes. Agentuuri juhtkond ei osanud mulle viidata ühelegi lepingu sättele, mis täidaks seda eesmärki.
Seetõttu pean kahetsusega ütlema, et tõenäoliselt on see Eesti maksumaksjale kadumaläinud raha. Mis ei tähenda seda, et Eesti riik ei peaks motiveeritud kahjunõuded esitama.
DELFI: Kui olukord on nii nadi, kas siis olete nõus hindama niisuguse asjaajamise põhjusi?
Ignar Fjuk: Viimased tunnid toovad üha uut informatsiooni Rail Estoniaga seoses. Kogu Eesti raudteega seonduv on pigem tõstatanud küsimusi kui andnud vastuseid.
Kõige olulisemad vead tehti siis, kui järjekordselt see nõukogu enamus allus teede- ja sideministri hüsteerilisele diktaadile viia erastamine läbi ülilühikese ajaga. Kõik on tunnistanud, sealhulgas ka mõni päev peale lõplike pakkumiste laekumist Eesti Raudtee nõukogu esimees ja Jürgensoni nõunik Ardo Ojasalu, et niivõrd lühikeste tähtaegade korral ei saa ükski tõsiseltvõetav Lääne strateegiline investor reageerida ega tulla osalema pakkumises.
Seega välistas tempo juba ette erastamise õnnestumise.
DELFI: Korruptsiooni Te ei kahtlusta?
Ignar Fjuk: Mul puuduvad selle kohta andmed.
Aigor: Kas on plaanis teha politseile avaldus ja alustada uurimist korruptsiooni võimalikkusest? On ju tekitatud ilmselget majanduslikku kahju eriti suures ulatuses.
Ignar Fjuk: Jaa. Juhul, kui Eesti pool seda ei tee, initsieerivad seda tõenäoliselt USA vastavad organid seoses Tony Massey juhtumiga.
Joprsik: Kas GIBBs on /oli ikka see kellena ta ennast esitles?
Ignar Fjuk: Tõenäoliselt oli, mis ei välista seda, et ta võis esindada samal ajal ka kedagi teist.
Mart: Erastamisagentuur peab agentuuri nõukogu järgmiseks istungiks ette valmistama analüüsi, mille põhjal nõukogu otsustab, kas nõuda Eesti Raudtee erastamist nõustanud Briti firmalt GIBB osa nõustamistasu tagasi. Kas see pole lootusetu plaan? Ignar Fjuk: Tulenevalt lepingust võib nõustuda, see on pigem lootusetu. Kuid analüüs ja arutelu aitavad ehk tuua valgusesse neid toimingud, mis viisid selle lepingu sõlmimisele. Teadaolevalt parafeeris peadirektor Liivik, ignoreerides nõukogu 30. märtsi tahet.
Lepingu asja arutamine peab sisaldama ka vastuseid küsimusele, miks ta seda tegi ja millised on sellisest teost tulenevad tagajärjed.
Mart: Teede- ja sideminister ja erastamisagentuuri nõukogu liige Toivo Jürgenson väitis, et Rail Estonia tundus erastamise ajal olevat väga läbipaistev. Rail Estonia taga olevate ettevõtete puhul olevat tegu nii NASDAQ-il kui New Yorgi börsil noteeritud ettevõtetega. Kas Teie arvates peab loll minister olema looduskaitse all?
Ignar Fjuk: Seda tuleks keskkonnaminister Kranichi käest küsida.
Pakkumiste läbivaatamisel nõukogus ei olnud ühtegi tõendit selle kohta, et Rail Estonia pakkumises nimetatud firmad Rail America, CSX oleksid või hakkaksid kunagi Rail Estonia strateegiliseks investoriks. Oli selgelt näha, et need nimed olid esitatud seal ainult nõukogu eksitamiseks.
Kui juhtisime sellele tähelepanu, esitasid pakkumisi tutvustavad Erastamisagenruuriagentuurid töötajad nõukogule kohe nagu varrukast uusi võimalikke strateegilisi investorid (Union Pacific, Canadian Pacific).
Mart: Raudtee Erastamise Rahva AS esitas eile kohtule avalduse loobumaks osaliselt raudtee erastamiskonkursi tulemuste tühistamise hagist, samas nõuab RER ikkagi uut otsust. Mida Teie arvate, kas EEA peaks alustama läbirääkimisi Baltic Rail Services’iga või tegema uue otsuse? Ignar Fjuk: Tänaseni on jõus kohtu määrus nõukogu otsuse suhtes, mis puudutas Rail Estoniat. Kohtuotsus võib tulla 14. märtsil. Juhul, kui kohtuotsus kinnitab seda, et nõukogu otsus oli ekslik kasvõi Rail Estonia suhtes, peab nõukogu uuesti otsustama.
Sest BRS on teine valik ja tulenes sellest, et oli tehtud esimene valik.
Ants: Kuna Rail Estonia ei suutnud realiseerida oma pakkumist, siis kas ta peab ka maksma mingi trahvi või valuraha? Kui ja, siis kas selle tasumine on ka tagatud?
Tänan.
Ignar Fjuk: Kaheksa päeva enne lõplikku pakkumist lahjendas agentuuri nõukogu peadirektor Liivik Rail Estonia taotluse alusel tagatise vältimatusega seonduvaid tingimusi Eesti riigi kahjuks.
Seetõttu ei ole sugugi kindel, et Eesti riigi nõue saab rahuldatud. Senise praktika kohaselt on tagatiseks 5 protsenti pakutavast ostuhinnast.
EEA: Millisena näete konkreetselt!) Erastamisagentuuri ja nõukogusse kuuluvate poliitikute vastutust 40 milj EEK maksma läinud viletsa nõustamise eest? Ignar Fjuk: Ma olen sellele viimasel ajal mõelnud üsna palju ja mulle tundub, et poliitilist vastutust kannab Eestis üksnes rahvas, kes valimispäeval on valinud või jätnud valimata.
Poliitikute jaoks ei ole poliitilisel vastutusel reaalset sisu. Rahvas peab aga taluma oma valiku õigusest või ebaõigusest tulenevaid tagajärgi. Mis see siis on muu kui poliitiline vastutus?
rein: Miks on üldse vaja müüa raudteed, mis toob kasumit? Mida me siis müüma hakkame, kui kõik asjad on müüdud?
Ignar Fjuk: Juhul kui te, kallis küsija viitate vajadusele tulevikus midagi müüa, siis on tõenäoliselt ka täna olemas müügivajadus. Kuid konkreetselt: kahetsusväärselt ei ole Eesti riik täna veel sedavõrd haldussuutlik, et suudaks riigina käituda ka riigile kuuluva ettevõtte majandamisel.
Safari: Vaevalt et Liivik ise midagi on otsustanud. Tõenäoliselt on juhtinud vägesid Jürgenson, veelgi täpsemalt öeldes — Jürgenssoni (era)huvid. Kas nii?
Ignar Fjuk: Küsimuses esitatud otsest süüdistust ei saa kinnitada, kuivõrd mul puuduvad selleks andmed.
Safari: Kas teede ja sideminister peaks tagasi astuma?
Ignar Fjuk: Teede- ja sideministrile on ette heidetud oskamatut ja rohmakat kaadripoliitikat, mis on toonud maksumaksjale suuri kohustusi, suurt segadust reisirongiliiklusega, südatalvel kruusa ja lumega teederemonti, veebruari alguses aset leidnud segadusi seoses liiklusseadusega ja palju muud.
Tänase online-intervjuu teema on Eesti raudtee, seetõttu eelistan jääda selle teema piiridesse.
vaatleja: Kuidas kommenteerite Teie kes kuulute valitsukoalitsiooni oma partnerite käitumist, Euroopa Liidu maades kui oleks taoline kolisev “ämber” erastamisega tehtud oleks valitsus erru läinud, meil peaminister veel õigustab kõike.Käe erastamise poolt tõstsid ju Kallas, Pärnoja ja Jürgenson. Kas ka nendele langeb vastutus untsu läinud teo eest? Ignar Fjuk: Siinjuures osundaksin täna Postimehes avaldatud erakondade ja ministrite toetuse või mittetoetuse avaliku arvamuse küsitlusele. Eeldan, et koalitsioon peab nimetatud küsitluse tulemustega arvestama.
Andreas Kaju: Kas Teie mullune vastuseis Rail Estonia pakkumise eelistamisele oli ka Reformierakonna tollane seisukoht? (Kas Reformierakonnal oli üldse ametlik seisukoht?)
Ignar Fjuk: Reformierakonnal ametlikku seisukohta ei olnud. Reformierakond ei ole kunagi arutanud ühtegi erastamisjuhtumit, mis on EEA kompetentsis. Nõukogu liikmed on vastavalt seadusele oma otsustustes vabad ja peavad lähtuma üksnes pakkujate poolt esitatust. Samuti ka EEA tingimustest.
McWillis: 1)Millal sõitsite ise viimati rongiga?
Ignar Fjuk: Unenägudes üsna sageli.
Voldemar Keerov: Kas RE poolt esitatud garantiikirja võis (võib) hea tahte korral lugeda biddingu nõuetele vastavaks?
Ignar Fjuk: Ei.
Imre Kaas: Raudtee erastamine on pannud maakohtades elavad inimesed täbarasse olukorda, seni edukalt toiminud raudteeliiklus ähvardab nende arvates hoopis lõppeda. Maainimeste väitel toimib raudteeliiklus ka siis, kui teed on tuisanud, bussiliiklus sellistel juhtudel ei toimi. Kuidas suudetakse raudtee erastamisjärgsel t toimuvatest ümberkorralduste st tulenevad probleemid lahendada?
Ignar Fjuk: Nõustun. See on tõesti kahetsusväärne. Ministeeriumi poolne valik täie rauaga doteerida ja jätta mõistusepäraselt korrastamata (sõidugraafikud, rongide koosseisud jms) Pärnu ja Viljandi liinid ning lõpetada täielikult reisijatevedu Tartu-Valga ja Narva liinil oli sügavalt ekslik.
