Firmad peavad lennukolledži taset kehvaks

Tartu lennukolledž plaanib nelja aastaga välja õpetada ligi sada pilooti, kuigi lennufirmade hinnangul ei vasta nende kvalifikatsioon turu nõuetele.

Lennufirma Avies tegevdirektor Vladimir Pisarkov ütles Eesti Päevalehele, et kolledži lõpetanutega peab palju tööd tegema, sest tööle tulles alustavad nad tegelikult nullist.

Nõo reaalgümnaasiumi piloodi erialal lõpetanud ja aastaid piloodina töötanud Mait Kurrikoffi sõnul polnud mõtet kolledžisse edasi õppima minna. “Kolledžis oleksin hakanud kordama gümnaasiumis õpitut,” ütles Air Livonia teine piloot Kurrikoff.

Lennukolledži rektor Villu Mikita märkis, et lennuettevõtjad on esitanud koolitusvajaduse, mille kohaselt oleks 2008. aastaks vaja 93 pilooti, neist 33 kopteripilooti.

Praeguse seisuga töötab Eestis kümmekond viimase nelja aasta jooksul lennukolledži lõpetanud pilooti, kellest enamik juhib piirivalve ja lennuväe helikoptereid. Lennukolledži andmetel töötab 27 viimase nelja aasta jooksul lõpetanud piloodist 22 erialasel ametipostil, lennufirmade andmetel aga vaid 13.

Ühe ametlenduri koolitus maksab 600.000 krooni, mille eest ta saab ka 186 tundi lennupraktikat, mis annab õiguse teise piloodina töötada.

CopterLine Estonia tegevjuhi Tõnis Leppa sõnul peaks nende piloodil kooli lõpetamise järel olema piisav lennupraktika ja euroliidus väljastatud tunnistus.

Mait Kurrikoff ütles, et värskelt koolipingist tulnud 180-lennutunnise praktikaga piloot sobib teiseks piloodiks küll. “Kui CopterLine oleks tuliselt eestimeelne, siis sobiks neile värskelt koolipingist tulnu teiseks piloodiks väga hästi,” lisas ta.

Kuigi Eesti JAA Lennuametite Ühenduse JAA liige, on lennukolledžil rahvusvaheline koolitussertifikaat FTO, mis eeldab ühtsete lennundusnõuete JAR-i täitmist. Seni pole ükski lennukolledži lõpetanud ametlendur sooritanud lennuametis JAR-i nõuetele vastavat eksamit.

Villu Mikita ütles, et lennundus on Eestis alles arenev valdkond, mis peab veel palju küpsema. Ta tõdes, et probleemi lahendaks väikelennufirmade lisandumine, mis annaks noorpilootidele praktikat juurde.

Vladimir Pisarkov märkis, et kolledži lõpetajad peaksid kolm kuni viis aastat lendama, enne kui nendest spetsialistid saavad.