Euroopa Parlamendi valimised Maltal: omavahel konkureerivad vaid kaks erakonda
Malta puhul hakkavad kandidaadid alles jõudma konkreetse valimiskampaaniani ning senini pole Europarlamendi valimiste suunaline tegevus nähtavalt koordineeritud. Pigem toimub kahe suurema erakonna kandidaatide vahel üksteise kritiseerimine ning võimalusel teemadele Euroopa aspekti külge pookimine.
Valimismeetodi tõttu on tähelepanu isikutel ning seega on peamine ülesanne pilti pääseda ja seal püsida. Veel detsembris oli Töölispartei (PL) ja Rahvuslik Partei (PN) toetus pea võrdne. Märtsi keskel näitas Malta Today tellimusel läbi viidud küsitlus, et aasta aega valitsenud PL on oma toetust kasvatanud ning vahe on kasvanud juba üle kümne protsendipunkti. Peaminister Muscati toetus on 50 protsendi ümber, mis võrreldes eelmise peaministriga on tunduvalt kõrgem.
Isikute tasandi toetus näitab, et kummastki erakonnast on kohta Euroopa Parlamendis kindlustamas kaks inimest ning seega saadaval veel kaks kohta. Enim esimesi eelistusi korjaks hetkeseisuga ekspeaminister ja kauaaegne PL juht Alfred Sant, sõltumata sellest, et on varem väljendanud skepsist Euroopa Liiduga ühinemise osas.
Valimised 2009
Kuigi nimekirju oli viimastel Euroopa Parlamendi valimistel esindatud kümme, on Malta puhul praktiliselt tegemist kaheparteisüsteemiga, kus üksteiselt võtavad mõõtu Töölispartei (PL) ja Rahvuslik Partei (PN). Ka 2009 jagasid just nemad omavahel mandaadid. Lissaboni lepingu jõustumise järel, mis tõi Maltale parlamenti koha juurde, jäi omavaheliseks seisuks 4 : 2 Töölisparteile. Eelnevate näidete põhjal, nagu ses regioonis tavaks, võitis Europarlamendi valimised partei, mis riiklikus parlamendis oli sel hetkel opositsioonis.
Teemavalik oli Malta puhul küll pisut kaldu kohalike probleemide poole, kuid võrreldes ülejäänud riikidega regioonis, oli Euroopa Liidu teemade osakaal debatis silmapaistev. Sellise tasakaalu tekkimise taga oli üheks olulisemaks põhjuseks valitsuspartei PN tahtmine rõhutada oma peamiseid Euroopa Liiduga seotud saavutusi ja jätta varju mitte kõige edukamad sisepoliitilised otsused. PL seevastu tõi välja probleemid, mis tulenesid EL-i poliitikate, sealhulgas euro rakendamisest ning valitsuse võimetuse EL-i rahade kasutamisel immigratsiooniga võitlusel.
Valimissüsteem
Valimiste kuupäev: 25. mai
Mandaatide arv: 6
Väikseimas liikmesriigis käib kuue rahvaesindaja Euroopa Parlamenti valimine teiste riikidega võrreldes vähelevinud üksiku ülekantava hääle meetodi abil. Pisut enam kui 300 ruutkilomeetrine territoorium on üks valimisringkond ning valijad saavad valimissedelil reastada nii palju kandidaate kui soovivad. Valituks saamiseks on vaja täis saada häältehulk, mis ületab ühega ühte seitsmendikku kõigist antud häältest.
Samuti vähelevinud on praktika (peale Malta veel Slovakkias ja Iirimaal), mille kohaselt puudub võimalus hääletada välismaal. Selle asemel kasutatakse haruldast valitsusepoolset lennupiletite subsideerimist, et väljaspool saart elavad valijad ikka oma kodanikukohust saaks täita. Range kontrolli alla on Maltal võetud kampaaniakulud - ametlikult on kulude maksimumpiiriks seatud vaid 1400 eurot, kuid mida rohkem on piiranguid, seda leidlikumad on erakonnad alternatiivide leidmisel.
Koostas: Vabariigi Valimiskomisjoni jaoks MTÜ Valimisvaatlus.
